Astronoomid kogu maailmas ei lõpeta kunagi uute maailmade otsimist väljaspool Päikesesüsteemi. Praeguseks on teada juba üle kuue tuhande eksoplaneedi, kuid teadlaste sõnul on see alles algus.
Järgnevatel aastatel stardivad kosmosesse uued missioonid, mis võivad paljastada isegi sadu tuhandeid seni tundmata planeete. Võib-olla leidub nende seas ka selline, mis sarnaneb meie Maaga. Nagu märgib California Tehnoloogiainstituudi astronoom Aurora Kesseli, ei ole eesmärk leida lihtsalt suvalisi planeete, vaid eelkõige tuvastada selliseid, mis meenutavad Maad.
Ta selgitab, et varasemad avastused on võimaldanud luua täpseid andmearhiive, kuid nüüd on teadus valmis astuma järgmisse etappi – asuma otsima maailmu, kus võiks eksisteerida elu.
Kolm aastakümmet edusamme
Kolmekümne aasta jooksul alates esimestest eksoplaneetide avastustest on inimkond loonud teleskoobid ja tehnoloogiad, mis võimaldavad mitte ainult näha neid kaugeid maailmu, vaid ka uurida nende koostist. Uued missioonid lubavad vaadata veelgi sügavamale universumisse – täheparvedesse ja -süsteemidesse, mis asuvad tuhandete valgusaastate kaugusel.
Uued missioonid, uued võimalused
Esimesena stardib Euroopa Kosmoseagentuuri uus missioon PLATO, mille käivitamine on kavandatud 2026. aasta detsembrisse. Selle põhieesmärk on otsida väikeseid, kiviseid ja Maale sarnaseid planeete, mis tiirlevad oma tähtede ümber nn elukõlblikes tsoonides.
Aasta hiljem, 2027. aastal, saadab NASA orbiidile kosmoseteleskoobi Nancy Grace Roman. See hakkab töötama koos juba tegutseva James Webbi teleskoobiga ning aitab avastada planeete, mida on võimalik tuvastada gravitatsioonilise läätseefekti kaudu – see on valguse kõverdumine, kui see läbib massiivsete taevakehade lähedust.
Veel aasta hiljem, 2028. aastal, plaanib Hiina riiklik kosmoseagentuur käivitada missiooni „Maa 2.0“, mille siht on samuti leida Maaga sarnaseid planeete.
Sajad tuhanded uued maailmad
Teadlased prognoosivad, et nende missioonide abil võidakse avastada koguni ligi sada tuhat uut planeedikandidaati. Kuigi paljud neist vajavad veel täiendavat kinnitamist, muudaks selline arv avastusi oluliselt meie arusaama universumist.
2026. aasta lõpuks loodavad teadlased avaldada teateid veel mitme tuhande uue eksoplaneedi kohta. Lisaks valmistub uue andmekataloogiga välja tulema ka „Gaia“ missioon, mis mõõdab erakordse täpsusega miljardi tähe asukohti. Sellesse kataloogi lisandub ka rohkelt potentsiaalseid eksoplaneete, mis aitab märksa täpsemini kindlaks teha, millistes tähesüsteemides tasub otsida eluks sobivaid tingimusi.
Läheneme elu otsingutele
Tõeliselt „teise Maa“ – planeedi, mis tiirleb ümber oma „Päikese“ ja mille kliima sarnaneb meie omaga – leidmiseks on vaja veelgi arenenumaid tehnoloogiaid. Selline missioon on juba planeerimisel: Habitable Worlds Observatory, mille start on kavandatud käesoleva sajandi neljandasse kümnendisse.
See teleskoop saab olema nii Hubble’i kui ka Webbi järeltulija. See võimaldab vaadelda kaugeid planeete otse, mitte ainult kaudselt, ning hinnata, kas neil leidub ookeane, mandreid või isegi taimestikku. Võimalik, et just selle abil näeme esimest korda märke, et kusagil universumis eksisteerib elu.
Arvudest tõelise avastuseni
Esimesed kolmkümmend aastat eksoplaneetide uurimist keskendusid eelkõige kogusele – avastada ja üles lugeda võimalikult palju planeete. Nüüd on käes aeg pöörduda kvaliteedi poole ja mõista, millised neist maailmadest võiksid tõepoolest sarnaneda meie koduplaneediga.
Teadlased usuvad, et oleme vaid ühe sammu kaugusel ajaloolisest läbimurdest – tõendist, et Maa ei ole universumis ainus eluks sobiv planeet.
Võib juhtuda, et juba üsna pea vaatame mõnda kauget planeeti ja näeme seal justkui oma peegeldust – väikest sinakat täppi, mis meenutab meie enda maailma. Planeeti, kus, nagu siin Maalgi, võis kunagi süttida elu.
