Paljud inimesed teavad, et pärast liiga suurt kogust punast veini võib järgmisel päeval pea valutama hakata. Ometi kogevad mõned ebameeldivat peavalu juba pärast ühtainsat klaasi, kuigi muud alkohoolsed joogid neil selliseid sümptomeid ei tekita.
Teadlased on aastaid püüdnud välja selgitada, mis peitub nn „punase veini peavalu“ nähtuse taga. Uuemad uuringud viitavad, et vastus võib peituda just viinamarjade kestades. Erinevalt valgest veinist kääritatakse punast veini koos kestadega.
Nendes kestades leidub rohkesti ühendeid, näiteks histamiini ja tanniine, mida osa teadlasi peab võimalikeks peavalu tekitajateks. Histamiin laiendab veresooni, mis võib soodustada peavalu teket, samal ajal kui tanniinid aktiveerivad teatud valuretseptoreid närvisüsteemis.
Histamiin, tanniinid ja sulfitid – aga mitte ainult
Kuigi need mehhanismid pole lõplikult kinnitatud, aitavad need selgitada, miks isegi väike kogus punast veini võib mõnel inimesel põhjustada tugevat ebamugavustunnet. Sageli süüdistatakse ka sulfiite – säilitusaineid, mis pidurdavad käärimisprotsessi.
See seletus ei pruugi siiski olla kõige tõenäolisem, sest sulfitit leidub paljudes toiduainetes ning mõned allikad näitavad, et just valges ja magusas veinis võib neid olla isegi rohkem kui punases. See viitab, et tegelik „süüdlane“ tuleb otsida mujalt.
Salapärane ühend, mis võib peavalu vallandada
2023. aastal ajakirjas Scientific Reports avaldatud uuring pakkus välja uue ja veenva põhjuse: taimse pigmendi nimega kvertsetiin. See looduslik aine annab veinile maitset ja värvi, kuid koos alkoholiga võib see häirida organismi võimet alkoholi lagundada.
Alkoholi lagunemisel tekib organismis ühend nimega atsetaldehüüd. Just see aine põhjustab naha punetust ja peavalu. Tavaliselt lagundab atsetaldehüüdi ensüüm ALDH2, kuid kvertsetiin võib seda ensüümi blokeerida. Selle tulemusel tõuseb atsetaldehüüdi tase veres ning inimene võib tunda peavalu, väsimust ja rõhuvat tunnet peas.
Kuna kvertsetiini on kõige rohkem viinamarjade kestades, on seda punases veinis märksa rohkem kui valges. Huvitaval kombel tekib seda pigmenti eriti palju siis, kui viinamarjad saavad rohkesti päikest – just nii kasvatatakse kvaliteetseid sorte, millest valmivad kallimad veinid. Irooniline on see, et nn parem ja kallim vein võib seega tekitada peavalu sagedamini kui odavamad variandid.
Miks mõnele mõjub punane vein halvemini kui teisele?
Ometi ei reageeri kõik inimesed ühtmoodi. Hinnanguliselt umbes 8 protsendil maailma elanikkonnast – peamiselt Aasia päritolu inimestel – esineb geneetiline ALDH2 ensüümi puudulikkus. See tähendab, et nende organism lagundab alkoholi aeglasemalt ning isegi väike atsetaldehüüdi kogus võib põhjustada peavalu ja näo punetust.
Teadlaste arvates võib ka neil, kelle ALDH2 töötab vaid veidi kehvemini, punasest veinist saadav lisakogus kvertsetiini „piiri ületada“ ja peavalu vallandada. Praegu kavandatakse jätku-uuringut, kus võrreldakse kvertsetiini mõju platseebotableti ja kindla koguse alkoholiga.
Neuroloogiaprofessor Morris Levin California Ülikoolist San Franciscos usub, et see uuring võib lõpuks lahendada kaua püsinud mõistatuse, miks punane vein mõnele peavalu teeb. Tema sõnul näib, et teadlased on õigel teel – nüüd tuleb teooriat katsetada reaalses elus.
Kas süüdi on hoopis viinamarjakest?
Kokkuvõttes võib punase veini peavalu taga olla mitte ainult alkohol ega sulfitid, vaid viinamarja enda keemia – täpsemalt kestades leiduvad pigmendid ja ühendid. See väike taimne trikk võib muuta meeldiva õhtuse klaasi ebameeldivaks hommikuseks virvenduseks peas.
