Viimastel aastatel on Euroopa kiiresti oma kaitsevõimet tugevdanud, kasvava pingestatuse ja hirmu taustal võimaliku Venemaa agressiooni ees. Üheks aktiivsemaks riigiks on kujunenud Prantsusmaa, mis on üks vähestest Euroopa Liidu tuumariikidest. Nüüd on ta asunud looma oma esimest hüperhelikiirusega relvasüsteemi.
Esimene samm Euroopa hüperhelikiiruse suunas
Prantsusmaa relvastuse peadirektoraat teatas oma esimese katseraketi SyLEx edukast lennust. Katse viidi läbi Biscarrosse’i polügoonil ning lennu eest vastutas ettevõte ArianeGroup. Seda peetakse ajalooliseks sammuks Euroopa hüperhelikiirusega võimekuse kujundamisel.
Oluline on märkida, et seni oli selles piirkonnas reaalseid hüperhelikiirusega relvi vaid Venemaal. Prantsusmaa edasiminek muudab seetõttu jõudude tasakaalu ja tugevdab heidutuspoliitika loogikat. Edu näitab, et Euroopa püüab saavutada tehnoloogilist iseseisvust ja soovib omada omaenda katseplatvorme, selle asemel et tugineda välispartneritele.
SyLExi edukas katsetus
SyLEx rakett lasti õhku üheastmelise katsemudelina, mille eesmärk oli kontrollida süsteemi peamiste tööetappide toimimist. Rakett kasutas SPARK-tüüpi mootorit, mille tõukejõud ulatub kuni 325 kilonjuutonini ning mille stardimass oli ligikaudu 3,3 tonni. Lennu käigus tõusis rakett umbes 200 kilomeetri kõrgusele ja kandis endaga eksperimentaalset demonstratsioonkoormat.
Katse käigus hinnati eelkõige stardi stabiilsust ja lennu jälgitavust. Selleks kasutati radareid, optilisi jälgimissüsteeme ning telemeetriaandmeid, mida koguti nii maismaa jälgimispunktidest kui ka mõõtelaevalt Monge. Selline kontroll võimaldab selgitada, kas Prantsusmaa suudab iseseisvalt läbi viia keerukaid suborbitaalseid katseid, ilma et peaks tugineda teiste riikide tehnoloogiale.
Projekti päritolu ja eesmärgid
SyLExi programm käivitati 2021. aastal vastusena strateegilisele vajadusele omada omaenda suborbitaalsete eksperimentide stardisüsteemi. Ettevõte ArianeGroup arendas raketi välja kolme aastaga, tuginedes oma olemasolevale kogemusele raketimootorite, juhtimissüsteemide ja stardiarhitektuuri alal. See peegeldab nii kiiret tööstuslikku mobilisatsiooni kui ka poliitilist prioriteeti tugevdada Euroopa kaitsevõimet.
Süsteem on kavandatud kahes põhivariandis: üheastmeline ja kaheastmeline. SyLEx suudab viia kuni 600-kilose koorma 140–400 kilomeetri kõrgusele. Modulaarne konstruktsioon võimaldab raketti kohandada väga erinevat tüüpi katsete jaoks. Tootja rõhutab, et platvorm ei ole mõeldud üksnes sõjalisteks otstarveteks: seda saab kasutada ka tsiviilvaldkonnas, näiteks mikrograavitatsiooni uuringutes ja teaduskatsetes.
Seos hüperhelikiirusega relvastusega
SyLExi peamine roll on pakkuda Prantsusmaale iseseisev katseplatvorm hüperhelikiirusega lennuvahendite arendamiseks. Seda peetakse DGA (relvastuse peadirektoraadi) innovatsiooniplaani oluliseks osaks, eriti seoses programmiga V MAX. V MAX on esimene Euroopa hüperhelikiirusega liugur, mis on mõeldud manööverdamiseks äärmiselt suurtel kiirustel.
Juba 2023. aastal viis Prantsusmaa edukalt läbi V MAX-i katse, mille käigus seade saavutas üle Mach 5 kiiruse ning demonstreeris trajektoori, mida on väga keeruline vaenlasel jälgida ja tõrjuda. Tol korral kasutati Ameerika päritolu katseraketti. Uus SyLEx annab Prantsusmaale võimaluse viia tulevased katsed läbi <strongtäielikult autonoomselt, ilma välise tehnilise toeta. Edaspidi plaanitakse arendada ka V MAX2 platvormi, mis sihib veelgi suuremaid kiirusi ja keerukamaid lennuprofiile.
Mõju Euroopa kaitsevõimele
SyLExi edukas start näitab, et Prantsusmaa soovib säilitada ja tugevdada oma heidutusvõimekust kõige kaasaegsemate tehnoloogiate tasemel. Samal ajal on see selge signaal, et Euroopa tahab olla vähem sõltuv välistest platvormidest ning eelistab juhtida kriitilise tähtsusega kaitseinnovatsiooni ise.
Kui programm jätkub sama tempokalt, ei jää hüperhelikiirusega relvasüsteemid Euroopas enam niššlahenduseks, vaid kujunevad reaalseks ja arvestatavaks sõjaliseks võimekuseks, mis mõjutab kogu piirkonna julgeolekupilti.
