Kas juhtuks siis, kui rehvid, mis peaksid talvel inimelusid kaitsma, hävitavad samal ajal teid nii kiiresti ja nii kallilt, et nende kasutamine muutub majanduslikult mõttetuks? Just sellist küsimust esitavad praegu Washingtoni osariigi ametnikud. Arutelu naastrehvide täieliku keelustamise üle on taas hoogu saanud ning värske raport toob välja jahmatavad numbrid: igal aastal kulub ainuüksi osariigi maanteede remondile miljoneid dollareid, mis seab kahtluse alla, kas sellisel rehvitüübil on tänapäevases transpordis veel üldse kohta.
Kuidas naastrehvidest saab kulukas probleem
Naastrehvid ei ole midagi uut – nende metallist ogad annavad selge eelise puhtal jääl sõites, sest haarduvus sellistes tingimustes paraneb märgatavalt. Tavalise asfaldi peal muutub aga see lahendus tõsiseks katsumuseks teekattele. Metallist naastud toimivad justkui väikesed puurid: nad kraabivad kuiva ja märga katet, kisuvad välja teetükikesi, lõhuvad kaitsekihti ning kiirendavad teekatte kulumist. Mida sagedamini sõidavad üht ja sama teelõiku mööda sõidukid naastrehvidega, seda tihemini tuleb ette võtta kallid remonditööd.
Washington State Transportation Commissioni (WSTC) raporti andmetel „söövad“ naastrehvid igal aastal 20–29 miljonit USA dollarit. See vastab ligikaudu 80–115 miljonile Poola zloti ekvivalendile ning hõlmab vaid osariigi põhimaanteid. Kui arvestada juurde kohaliku tähtsusega teed, oleks tegelik kulu veelgi suurem.
Eriti kõnekas on võrdlus praeguse maksuga naastrehvide eest – see on vaid 5 USA dollarit, ehk umbes 20 zlotti. Aastas laekub osariigile seega kõigest 315 000 dollarit, mis on vähem kui 2% summast, mida on vaja tekitatud kahju hüvitamiseks. Rahaline ebakõla on nii ilmne, et ametnikud ütlevad juba avalikult: süsteem ei ole loogiline.
Kas need on tõesti veel ohutuse seisukohalt hädavajalikud?
Majanduslikud argumendid on muljet avaldavad, kuid naastrehvide pooldajad on alati rõhutanud nende turvalisust. Ka selles vallas panevad uuringud järjest rohkem küsima, kas naastud on endiselt parim valik. Vanemad, ligi kahekümne aasta tagused katsed näitasid, et naastrehvid toimivad kõige paremini ligikaudu 0 °C juures. Kui temperatuur langeb sellest madalamale või tõuseb kõrgemale, nende eelis väheneb.
Samas on rehvitööstus selle ajaga teinud hiiglasliku arenguhüppe. Kaasaegsed naastudeta talverehvid, eriti kõrgema klassi mudelid, pakuvad oluliselt paremat haarduvust külmas, juhivad tõhusamalt ära vee ja lörtsi ning mis peamine – peaaegu ei kahjusta asfalti. Nende sooritusvõime kuival või märjal mustal teel on tunduvalt parem kui naastrehvidel, mis vajavad maksimaalseks toimimiseks just jääd.
Seetõttu ütlevad raporti autorid otse: argumendid naastrehvide kasutamise kasuks muutuvad üha nõrgemaks. Moodsa tehnoloogiaga alternatiivid suudavad pakkuda sarnast turvalisust, ent ilma ränga mõjuta teedele.
Washingtoni osariigis on naastrehvide kasutamine lubatud ainult ajavahemikul 1. november kuni 31. märts. Hooajaväliselt sõitmine võib autojuhile tähendada 137-dollarilist trahvi (umbes 550 zlotti). Ent isegi selline piirang ei vähenda tekitatavat aastast kahju.
Pakutavad muudatused: kõrgem maks ja järk-järguline keeld
Arvestades esitatud numbreid, pakub WSTC välja kaks võimalikku stsenaariumi olukorra muutmiseks. Esimene stsenaarium näeb ette maksu olulist tõstmist: sümboolse 5 dollari asemel rakendataks 50-dollarilist maksu, mis kannaks nimetust „teekatte kahjustamise maks“. See oleks ligikaudu 200 zlotti. Selline summa aitaks vähemalt osaliselt korvata asfaldile tekitatud kahju ning tõenäoliselt heidutaks osa juhte naastrehvide kasuks otsustamast.
Teine stsenaarium on märksa radikaalsem – loobuda naastrehvidest täielikult kahe aasta jooksul. Mitte üleöö, vaid sammhaaval, kuni üleminek kaasaegsematele tehnilistele lahendustele on tehtud. Arvestades, et naastrehvide populaarsus niigi väheneb, ei tundu selline reform sugugi teostamatu.
Varem on naastrehve püütud juba keelustada. Näiteks 2019. aastal ei jõudnud üks vastav eelnõu isegi parlamendikomisjonidest edasi. Nüüdne taust on aga teine: teede hoolduskulud on niivõrd kasvanud, et poliitiline valmisolek seadusi muuta on märksa suurem.
Mida see tähendab juhtidele ja teedele?
Kui keeld kinnitatakse, ootab Washingtoni autojuhte ees üleminek moodsatele talverehvidele, mille valik on tänapäeval väga lai. Osariik loodab samal ajal märkimisväärset kokkuhoidu – teed kuluksid aeglasemalt, rekonstrueerimistöid oleks harvem tarvis ning vajadus kulutada igal aastal miljoneid dollareid kahjude likvideerimiseks väheneks. Teoreetiliselt võiks see olla üks suuremaid samme teedeinfrastruktuuri kaitseks viimastel aastakümnetel.
Vaielda jätkub aga kindlasti. Osa juhte, eriti need, kes elavad piirkondades, kus jääd tekib sageli, peavad naastrehve siiani kõige turvalisemaks lahenduseks. Teisalt näitavad teadusuuringud ja tehnoloogiline areng, et turvalisus on saavutatav ka ilma teid hävitamata.
Washington seisab praegu teelahkmel: üks rehvitüüp on muutumas rahaliseks koormaks, mida osariik ei saa enam ignoreerida. Kas naastrehvide keelustamine saab eeskujuks ka teistele USA osariikidele? Kas juhid lepivad muudatustega kergelt? Vastused selguvad lähikuudel, kuid üks on juba praegu selge – selle vaidluse keskmes ei ole enam ainult liiklusohutus, vaid ka hiiglaslik hind, mida tuleb maksta tuleviku teedevõrgu eest.
