6 sammu, mis võivad su sõpruse hävitada

Drauglus on eluliselt tähtis, kuid sageli laseme sellel areneda iseenesest, pööramata piisavalt tähelepanu ega hoolt. Nagu iga oluline suhe, vajab ka sõprus avatust, siirast suhtlust ja teadlikke pingutusi. Mõned olukorrad võivad viia suhte katkemiseni, kuid enamasti on võimalik kahju leevendada või lausa parandada.

Juhuslikud teravad või läbimõtlematud väljaütlemised ei tee meist halbu inimesi – oleme inimesed, teeme vigu ja see on inimlik. Kuid see ei vabasta vastutusest olukorda parandada.

Asjatundjad rõhutavad, et suure osa sõprussuhete katkemistest saab pehmendada või isegi täielikult parandada, kui mõlemad pooled on valmis pingutama.

Miks me sõpruses eksime?

Võime üksteist tahtmatult solvata või haiget teha pea igas eluetapis – arusaamatuste, erinevate elusituatsioonide tõttu või lihtsalt seetõttu, et me ei mõtle enne, kui räägime või tegutseme.

Licentseeritud kliiniline sotsiaaltöötaja Kristin Anderson rõhutab, et tugev sõprus eeldab hoolimist, järjepidevaid tegusid ja mõnikord ka ebamugavaid, kuid vajalikke vestlusi.

Licentseeritud pereterapeut Lane Baker selgitab, et piir „põhimõtteliselt ebaviisaka inimese“ ja „inimese, kellel oli lihtsalt ebaviisakas hetk“ vahel sõltub meie teadlikkusest, valmidusest vastutust võtta ning oskusest näha veas võimalust kasvada.

Pere- ja paariterapeut Daniel Seti lisab: „Tõelises sõpruses on võimalik vigadest taastuda. Sõprus on dünaamiline ning me saame muutustega kohaneda, et koos edasi kasvada.“

Ekspertide sõnul kordub sõprussuhetes sageli teatud tüüpi jämedaid vigu, kuid enamasti on neid võimalik parandada.

6 levinumat rasket viga sõpruses

1. Küsimatute nõuannete jagamine toetuse asemel

Kui sõber räägib oma murest, kipume sageli impulsiivselt nõu andma, kuigi tal võib sel hetkel kõige rohkem vaja olla emotsionaalset toetust.

On raske pealt vaadata, kui kallis inimene kannatab, ning ka meil endil võib olla ebamugav tema valu nähes. Ent kiirustades nõuandeid jagama võime mõjuda üleolevalt või taktituina, eriti kui inimene vajab eelkõige kinnitust, et tema tunded on mõistetavad ja vastuvõetavad.

Kuidas parandada? Seti soovitab esmalt peegeldada sõbra tundeid, näiteks: „See kõlab väga valusalt ja hirmutavalt. Kuidas sa sellega toime tuled?“ Alles seejärel tasub küsida, kas ta soovib praegu rohkem nõu või lihtsalt kuulavat ja toetavat inimest.

2. Sõbra pidev kõrvale jätmine kokkusaamistest

Kui jätame sõbra korduvalt kutsumata ühistele üritustele oma oletuste tõttu (näiteks, et vallaline sõber ei taha tulla paaride õhtule või lastega sõber ei soovi „täiskasvanute“ üritusele), võib see olla väga haavav.

Sellistes olukordades otsustame teise inimese eest, mida ta tahab või milleks ta võimeline on, ilma et oleksime küsinud tema enda arvamust.

Kuidas parandada? Kui vähegi sobib, kutsu alati ja räägi avatult. Ära tee eeldusi – lase sõbral endal otsustada, kas ta saab ja tahab osaleda.

3. Hoidumine arusaamast, et sõbra aeg ei kuulu teile

Võid pidada iseenesestmõistetavaks, et sõber peab leidma sinu jaoks aja siis, kui sulle sobib, arvestamata tema plaane või vajadusi. Seda mustrit esineb tihti laste või partneriga inimeste ning nende vallaliste või lastetute sõprade vahel.

Lastevanemad eeldavad sageli, et lastetutel sõpradel on rohkem vaba aega ja paindlikkust. Siis hakatakse sõbra aega tajuma kui „alati kättesaadavat“ ning tekib ebaõiglane tunne, et tema tegemistega ei pea arvestama.

Kuidas parandada? Baker soovitab endalt küsida: „Kas minu eeldus vastab sellele, mida mu sõber tegelikult mõtleb ja tunneb?“ Alati on parem otse üle küsida ja rääkida, kui eeldada, et sõber on niikuinii vaba. Ainuüksi tunne, et sina oled „rohkem hõivatud“, ei anna õigust teise inimese ajale.

4. Tähelepanu puudumine sõbra olulistele elusündmustele

Sa võid eirata sõbra olulisi, raskeid (nt töö kaotus, lähedase surm) või rõõmsaid (uus töökoht, suhted) elusündmusi, sest ei tea, mida öelda, või arvad, et ta on „liiga hõivatud“.

Enamasti on põhjuseks aja nappus või hirm öelda midagi kohatut. Kuid vaikimist tajutakse sageli kui ükskõiksust.

Kuidas parandada? Selle parandamine on üsna lihtne. Seti sõnul „ei ole vaja täiuslikke sõnu – olulisem on näidata, et oled olemas“.

Väikesed märguanded on olulised: lühike sõnum stiilis „Ma mõtlen sinu peale“ või „Kuidas sa end tunned?“ võib tähendada väga palju.

5. Pidev plaanide tühistamine

Mõnikord on kokkusaamise ärajätmine väsimuse või muutunud asjaolude tõttu täiesti normaalne. Kui sellest saab aga harjumus, mureneb usaldus.

Võime end õigustada, et oleme „lihtsalt läbi põlenud“ või „hoolitseme enda eest“, kuid kui see juhtub pidevalt, jääb sõbrale mulje, et sõprus ei ole sinu jaoks oluline.

Kuidas parandada? Anderson rõhutab: kui tühistad kohtumise, peaksid ise sõbraga ühendust võtma ja uue aja välja pakkuma. Hea sõber olemine ei tähenda alati saadaval olemist, kuid see tähendab, et näitad tegudega, kui tähtis see suhe sulle on.

6. Teise inimese olukorra eiramine

Võid solvuda või võtta sõbra otsuseid liiga isiklikult, arvestamata tema tegelikku olukorda. Nii saavad haiget mõlemad pooled.

Näiteks pahandad, et sõber ei tulnud üritusele, teadmata, et ta maadleb rahaliste raskustega. Taoliste vigade juur on vähene tähelepanu sellele, mis sõbra elus toimub, ja liigne keskendumine enda tunnetele.

Kuidas parandada? Lahendus seisneb suhtluses. Küsi rohkem ja püüa siiralt mõista, mis sõbra elus tegelikult toimub. Avatud ja lugupidav vestlus maandab sageli pingeid ja aitab vältida valesid järeldusi.

Sõprus vajab hoolt mõlemalt poolelt

Sõprus ei ole iseenesestmõistetav – see nõuab pingutust mõlemalt osapoolelt. Vigu ei saa täielikult vältida, kuid enamiku neist saab heastada, kui võtame vastutuse, räägime ausalt ja oleme valmis koos sõpradega kasvama.