Riikliku Haigekassa (VLK) andmed näitavad positiivset trendi – igal aastal väheneb laste arv, kellele määratakse antimikroobseid ravimeid. Eksperdid rõhutavad, et selline muutus on hea märk, sest näitab, et arstid hindavad üha vastutustundlikumalt, kas lastel on antibiootikume tegelikult vaja, ning patsiendid mõistavad üha paremini, et need ravimid ei ole imerohi kõigi haiguste vastu.
VLK juhib siiski tähelepanu sellele, et selle arengu hoidmiseks on oluline jätkata selgitustööd antibiootikumide mõistliku määramise ja kasutamise teemal, eriti piirkondades, kus nende tarvitamine on endiselt kõrgem kui riigi keskmine.
Laste antibiootikumide kasutamine on märgatavalt vähenenud
Haigekassa kompenseeritavate ravimite kasutuse seire näitab, et viimastel aastatel tarvitab üha vähem lapsi antimikroobseid ravimeid. 2022. aastal kasutas neid ligi 124 000 last, 2023. aastal 111 000 ning mullu 98 000. See tähendab, et laste seas on antibiootikumide kasutamine viimase kahe aastaga vähenenud ligi 21%.
Spetsialistide hinnangul on sellise muutuse peamisteks põhjusteks parem antibiootikumide määramise kontroll, vastutustundlikum kasutamine ning sihipärane arstide koolitamine.
„Pärast COVID-19 pandeemiat täheldati Leedus märgatavat bakteriaalsete haiguste kasvu, mistõttu rohkem lapsi sai ravi antimikroobsete ravimitega. Praegu näeme tasakaalu taastumist – antibiootikume määratakse lastele eesmärgipärasemalt ja läbimõeldumalt,“ märgib VLK ratsionaalse ravimikasutuse osakonna juhataja ülesandeid ajutiselt täitev Lina Škiudaitė.
Piirkondlikud erinevused: kus antibiootikume kasutatakse endiselt liiga palju?
Haigekassa andmed toovad esile ka selged piirkondlikud erinevused – 14 omavalitsuses ravitakse endiselt antibiootikumidega rohkem kui veerand lastest ning 26 omavalitsuses on antimikroobsete ravimite kasutamine isegi suurenenud.
See viitab, et mõnes piirkonnas on jätkuvalt probleemiks liigne antibiootikumide määramine ja ebaühtlane ravipraktika. Seetõttu on nendes piirkondades hädavajalik rakendada sihipäraseid meetmeid: korraldada arstidele koolitusi, tõhustada mõistliku ravimikasutuse seiret ning teavitada elanikke antibiootikumide õigest tarvitamisest.
„Antimikroobsete ravimite kasutamise vähenemine näitab, et liigume õiges suunas, kuid peame jääma valvsaks. Haridus- ja teavitustööd tuleb jätkata, eriti piirkondades, kus näitajad püsivad kõrged. Antibiootikume tuleb määrata ainult siis, kui neid tõepoolest vaja on, sest iga põhjendamatult välja kirjutatud kuur on samm suurema bakteriaalse resistentsuse ja raskemini ravitavate infektsioonide suunas,“ selgitab L. Škiudaitė.
Antimikroobsed ravimid kompenseeritavate ravimite nimekirjas
Alates eelmisest aastast on antimikroobsed ravimid kantud kompenseeritavate ravimite A-nimekirja. See tähendab, et arstid saavad vastavalt diagnoosile määrata hüvitamisele kuuluvad antibiootikumid kõigile patsientidele.
L. Škiudaitė sõnul aitab see tagada ravile parema ligipääsu, kuid samal ajal nõuab see arstide ja patsientide poolt suuremat vastutustundlikkust: „Antimikroobsed ravimid on elutähtsad bakteriaalsete nakkuste ravis, kuid nende väär- või liigkasutus on üks peamisi põhjuseid, miks bakterid muutuvad ravi suhtes resistentseks.“
Euroopa eesmärgid antibiootikumide kasutamise vähendamiseks
2023. aastal seati Euroopa Liidus eesmärgiks vähendada 2030. aastaks ambulatoorselt ja haiglas kasutatavate antibiootikumide hulka 20%, võrreldes 2019. aasta tasemega. See eesmärk on oluline kõigile liikmesriikidele, sh Leedule ja Eestile, sest aitab pidurdada antibiootikumidele resistentsete bakterite levikut ning säilitada nende ravimite tõhusust ka tulevaste põlvkondade jaoks.
Miks antibiootikumid ei sobi kõigi haiguste raviks?
Antibiootikumid ei ravi viirushaigusi, näiteks nohku, grippi või enamikku ülemiste hingamisteede nakkusi. Siiski kirjutatakse neid endiselt mõnikord välja ka juhtudel, mil see ei ole põhjendatud – näiteks „ennetava ravina“ viirusinfektsioonide korral või patsiendi survetundele järele andes.
Selline kasutamine ei aita haigusest kiiremini paraneda, kuid suurendab riski, et antibiootikumid muutuvad tulevikus üha ebaefektiivsemaks.
Vastutustundlik antibiootikumide kasutamine on kõigi ühine ülesanne
VLK spetsialistid rõhutavad, et antibiootikumide mõistlik kasutamine on kogu ühiskonna ühine vastutus. See tähendab, et:
- antibiootikume tohib tarvitada ainult arsti ettekirjutusel;
- tuleb rangelt järgida arsti määratud annust ja ravikuuri pikkust;
- kasutamata jäänud ravimeid ei tohi „igaks juhuks“ alles hoida ega teistega jagada.
Nii aitame ühiselt tagada, et antibiootikumid jäävad tõhusaks ravivahendiks ka tulevikus – eriti lastele ja teistele kõige haavatavamatele patsientidele.
