Eakas internetisõber ei pea kartma: praktiline digioskus igapäevaeluks, mitte ainult noortele

Internet ei ole enam ammu koht, kus toimetavad ainult noored. Pangaasjad, arsti vastuvõtule registreerimine, suhtlus perega välismaal ja kasvõi bussipiletite ostmine on kolinud veebi. See teeb elu mugavamaks, kuid võib tunduda keeruline, eriti kui esimene kokkupuude arvutiga tuli pigem hilisemas eas.

Hea uudis on see, et turvaliseks ja mugavaks veebikasutuseks ei ole vaja erialaseid teadmisi. Piisab mõnest selgest põhimõttest ja rahulikust harjutamisest. Alljärgnevad soovitused on mõeldud eelkõige eakamale kasutajale, kuid sobivad igaühele, kes tunneb, et digimaailm liigub liiga kiiresti eest ära.

Miks üldse internetti kasutada, kui seni on ka ilma hakkama saadud?

Paljud eakad ütlevad, et on seni hakkama saanud ja saavad ka edaspidi. Praktikas muutub see järjest raskemaks, sest järjest rohkem teenuseid eeldab vähemalt minimaalset digioskust. Näiteks võivad mõned arsti vastuvõtud, toetuse taotlused või ühistranspordi soodustused olla kõige lihtsamini kättesaadavad just veebis.

Teine oluline põhjus on suhtlus. Lapsed ja lapselapsed elavad tihti teises linnas või hoopis teises riigis. Videokõned, pildid ja sõnumid aitavad hoida sidet tihedamini, kui vaid kord paari kuu tagant külla sõites. Internet võib olla ka oluline sotsiaalne tugi, kui liikumine on tervise tõttu keerulisem.

Lihtne tehnika: millest alustada ja mida päriselt vaja on?

Internetti saab kasutada nii arvutist, tahvelarvutist kui ka nutitelefonist. Eakale on sageli mugavaim suure ekraaniga seade, kus on selged nupud ja piisavalt suur kiri. Sageli sobib hästi tavaline sülearvuti või suurema ekraaniga tahvelarvuti, millel on puutetundlik ekraan.

Oluline on seade esimesel korral rahulikult koos usaldusväärse abistajaga seadistada. Tasub suurendada teksti suurust, valida eesti keeles menüüd ning tõsta töölauale need ikoonid, mida päriselt kasutatakse: veebilehitseja, e-post, videokõnede rakendus ja võib-olla pangalink.

Müts pähe, alles siis uksest välja: turvaline algus internetis

Internetis liikumist tasub võtta nagu käimist suurel linnatänaval. Enamasti ei juhtu midagi, kuid oma rahakotti ja dokumente hoiab iga inimene instinktiivselt. Sarnane ettevaatlikkus on vajalik ka veebis, eriti kui räägime rahast ja isikuandmetest.

Esimene reegel: ära jaga oma pangakaardi andmeid, PIN-koode ega ID-kaardi koode mitte kellegagi, ei telefoni teel, e-kirjas ega sotsiaalmeedias. Pank ega riigiasutus ei küsi neid kunagi telefoni teel ega kirja teel välja. Kui keegi seda nõuab, tasub kõne lõpetada või kiri sulgeda ja kahtlusest oma panka või lähedast teavitada.

Paroolid, mida on võimalik meeles pidada

Parool on nagu koduuks: kui see on nõrk või ühesugune kõikide uste puhul, on sissepääs liiga lihtne. Täiesti piisav on, kui luua mõned tugevamad paroolid, mida ei kasutata igal pool ühesugusena. Tugev parool on tavaliselt vähemalt kümne märgiga, sisaldab nii tähti kui numbreid ja ei ole lihtne sõna, nagu eesnimi või sünniaasta.

Paljudele aitab, kui luua endale parool fraasist, mis on vaid endale arusaadav. Näiteks võib võtta lause, kasutada iga sõna esimest tähte ja lisada vahele mõne numbri. Oluline on, et sama parooli ei kasutataks nii e-posti, Facebooki kui ka pangas. Panga ja e-posti jaoks tasub alati teha omaette parool.

E-post ja sõnumid: ära kiirusta klõpsama

E-kirjad ja sõnumid on tänapäeval levinud pettuste vahend. Petturid kasutavad tihti hirmutavaid või kiirustamist nõudvaid sõnumeid, näiteks jutt peatatud pangakaardist, ootamatust võlast või suurest võidust. Selliste kirjade või sõnumite puhul tasub alati korra aeg maha võtta.

Kui kiri näib tulevat pangast või riigiasutusest, tasub aadress hoolikalt üle vaadata. Sageli on see tegelikult mõne tundmatu teenusepakkuja aadress, kuigi kirja välimus sarnaneb ametliku kirjaga. Parim lahendus on mitte klõpsata kirjaga kaasas oleval lingil, vaid minna ise brauseri kaudu tuntud aadressile, näiteks panga kodulehele.

Veebilehed ja reklaamid: mis on usaldusväärne, mis mitte?

Usaldusväärsel veebilehel on tavaliselt korrektne veebiaadress, korralik keelekasutus ja selged kontaktandmed. Kui leht on täis kirjavigu, vilkuvaid reklaame ja lubab ebatõenäoliselt suuri võite või imekiiret rikastumist, tasub suhtuda sellesse väga ettevaatlikult.

Reklaamid võivad vahel näida väga usutavad, sest need on loodud jäljendama tuntud meediaväljaannete või ettevõtete kujundust. Hea reegel on mitte sisestada oma nime, telefoninumbrit ega pangakaardi andmeid reklaamist avanenud tundmatule lehele, isegi kui see lubab väikest prooviperioodi või näiliselt süütut loosimängu.

Suhtlus internetis: viisakus ja piirid

Vestlus internetis ei erine viisakusest ja ettevaatlikkusest tavalisest elust. Kõigile ei tasu rääkida oma tervise, rahalise seisu ega perekondlike probleemide üksikasju. Eriti ettevaatlik tasub olla siis, kui keegi hakkab kiiresti paluma raha, kinkekaartide koode või isiklikke dokumente.

Lähedastega suhtlemiseks on mõistlik kokku leppida selged kanalid: näiteks konkreetne videokõnede rakendus ja telefoninumbrid, millelt päriselt helistatakse. Nii on lihtsam ära tunda võõrad kontaktid, kes üritavad tutvuse või suguluse sildi all ligi pääseda.

Õppimine ei pea olema üksi ja piinlik

Paljudel raamatukogudel, rahvamajadel ja eakate päevakeskustel on regulaarsed digioskuse koolitused, kus saab rahulikult ja kordamisega läbi teha olulisemad interneti kasutamise võtted. Sageli on need tasuta või sümboolse tasuga. Sellistel koolitustel ei eelda keegi, et oskused on juba olemas, ning küsimusi võib esitada nii palju, kui vaja.

Ka pereliikmed ja lähedased saavad aidata, kuid oluline on, et abi ei piirdiks kiire klõpsimisega „ma teen sinu eest ära“. Pikas plaanis on palju kasulikum, kui lähedane näitab rahulikult, kuidas midagi teha, kirjutab sammud üles ja laseb proovida ise. Nii kasvab enesekindlus ja väheneb sõltuvus teistest.

Väikesed sammud toovad kõige kindlama tulemuse

Internet ei pea saama kellelegi hobiks ega kireks. Piisab, kui oskus katab igapäevase vajaduse: arved, suhtlus ja olulised teated. Kui võtta iga paari nädala tagant ette üks uus väike oskus ja seda korrata, muutub digimaailm mõne kuu pärast palju tuttavamaks ja vähem hirmutavaks.

Oluline on meeles pidada, et eksimine on tavaline osa õppimisest. Kui midagi läheb segamini, saab enamasti tagasi minna, akna sulgeda või vajadusel kelleltki nõu küsida. Ettevaatlikkus ja rahulik meel on parim kaitse, mis aitab internetist kasu saada ka siis, kui tehnoloogia tundub vahel liiga kiire.