Nohuhooaja varjatud külg: miks sagedane kätepesu on endiselt üks tõhusamaid viise viiruste leviku pidurdamiseks

Igal sügisel ja talvel kerkib päevakorda nohu, köha ja gripi teema. Juba aastaid on räägitud, et sage ja korralik kätepesu aitab viiruste levikut pidurdada, kuid argipäevas kipub see soovitus kiiresti ununema. Mõne kiire liigutusega kraani all käimist peetakse tehtuks, kuigi sellest ei pruugi tegelikult piisata.

Kätepesu ei ole vaid hügieeniküsimus, vaid oluline osa nakkushaiguste ennetamisest. Käte kaudu liiguvad nii tavalised külmetusviirused kui ka mao- ja soolenakkused, mis võivad välja lüüa äkilise oksendamise, kõhulahtisuse või palavikuna. Mida paremini mõistame, kuidas viirused levivad, seda lihtsam on näha, miks just käed mängivad selles keskset rolli.

Miks on käed nakkuste levikus nii tähtsal kohal

Viirused ja bakterid ei liigu iseseisvalt, vaid kasutavad liikumiseks pindu ja inimesi. Köhimisel ja aevastamisel satuvad pisikesed piiskad kätele, lauale, ukse linkidele, telefonile või ühistranspordi torudele. Sealt edasi liiguvad nad järgmise inimese nahale, näole või suu lähedusse.

Eriti suureks riskiks on harjumus katsuda päeva jooksul sageli oma nägu: hõõruda silmi, toetada lõuga, sügada nina või huuli. Nii võibki esmapilgul süütu kontakt ukse lingiga lõppeda sellega, et viirus jõuab silma sidekesta või nina ja suu limaskestale, kus tal on juba oluliselt lihtsam kehasse siseneda.

Kus ja millal käed enim „mustaks“ saavad

Mõned olukorrad soodustavad mikroobide levikut eriti tugevalt. Ühiskasutuses olevad esemed ja pinnad koondavad kokku väga paljude inimeste puudutused, mistõttu on seal hulgaliselt erinevaid mikroorganisme.

Igapäevastes toimingutes tasub olla tähelepanelikum näiteks sellistes paikades ja olukordades:

• ühistranspordis käepidemed, nupud ja piletimajanduse seadmed
• toidupoodides ostukärud, korvid ja iseteeninduskassad
• töö- ja õppekohtades ukse- ja aknalingid, liftinupud, jagatud arvutiklaviatuurid ja hiired
• tualetid ja nende läheduses olevad nupud, lukud ning kraanid
• kodused pinnad, mida kasutavad paljud pereliikmed, näiteks külmkapiuksed, lülitid ja televiisori puldid

Kui pärast selliseid olukordi käsi ei pesta, on järgmine samm sageli toidukorrad, nina nuuskamine, kontakt lastega või näo puudutamine, mis kõik võimaldavad mikroobidel kiiremini levida.

Millal käsi pesemine on eriti oluline

Praktikas ei ole alati võimalik iga väikese tegevuse järel kraani juurde minna. On aga mõned võtmekohad, kus kätepesu mängib eriti suurt rolli nakkuste ennetamises ning mida on mõistlik teadlikult meeles pidada.

• Enne söömist või söögi valmistamist, eriti kui toored toiduained puutuvad kokku valmistoiduga.
• Pärast tualeti kasutamist või mähkme vahetamist, kuna sellega võib kaasneda soolenakkuste levik.
• Pärast koju jõudmist avalikest kohtadest, näiteks poest või ühistranspordist.
• Pärast aevastamist, köhimist või nina nuuskamist, isegi kui seda tehti salvrätikusse.
• Pärast loomadega tegelemist, nende toidu ja liivakastide puudutamist.

Nende hetkede muutmine automaatseks kätepesu alguseks on lihtne ja kuluefektiivne viis vähendada nii enda kui ka ümbritsevate inimeste haigestumisriski.

Mida tähendab tõhus kätepesu päriselus

Sageli arvatakse, et kiire loputus külma vee all on küllaldane. Tegelikult vajab kätepesu natuke enam tähelepanu, kuid see ei tähenda, et kraani all peaks veetma mitut minutit. Oluline on järjekord ja pindade katvus, mitte kestus iseenesest sekundi täpsusega.

Praktiliselt võib tõhusat kätepesu kirjeldada nii: niisuta käed, lisa seepi, hõõru peopesasid ja käeselgi, puhasta sõrmede vahed ja pöidlad, seejärel küünealused ja randmed ning loputa hoolikalt voolava vee all. Lõpetuseks kuivata käed korralikult, sest niisked käed soodustavad pisikute edasikandumist rohkem kui kuivad.

Seep, soe vesi ja desinfitseerija: mida millal kasutada

Küsimus, milline vahend on „kõige parem“, tekib sageli just külmal ajal, kui kraanis olev vesi tundub ebamugavalt jahe ja desinfitseerimisvahend on igal sammul kättesaadav. Üldjuhis on, et tavaline seep ja vesi sobivad igapäevaseks kasutuseks väga paljudes olukordades.

Desinfitseerimisvahend, mis sisaldab märkimisväärses koguses alkoholi, on abiks siis, kui käsi ei ole nähtavalt must, kuid vett ja seepi pole käepärast. Näiteks liikvel olles, ühistranspordis või matkal. Rasuse või nähtava mustuse korral ei piisa enamasti ainult desinfitseerimisest, sest mustus takistab toimeainete jõudmist mikroobideni.

Kätepesu ja nahahoolduse tasakaal

Sage pesemine võib käenahka kuivatada ja ärritada, eriti talvisel ajal, kui õhk on siseruumides kuiv ja temperatuuride kontrast suur. Pragunenud nahk ei ole ainult ebamugav, vaid võib muutuda ka mikrolõhede kaudu potentsiaalseks sisenemiskohaks mikroobidele.

Et säilitada nii käte hügieeni kui ka naha kaitsekihti, tasub kasutada õrnatoimelist seepi ning vajadusel lisada igapäevasesse rutiini kätekreem. Nahale sõbralikud harjumused, näiteks kinnaste kandmine külma ilmaga ja liigse kuuma vee vältimine, aitavad vähendada ärritust ilma hügieenist järeleandmisi tegemata.

Kätepesu osa laiemas tervikpildis

Isegi korrektsest kätepesust ei piisa, kui teised harjumused toetavad nakkuste levikut. Samavõrd olulised on kergelt haigena koju jäämine, võimalusel ventilatsiooni parandamine siseruumides, taskurättide või salvrätikute kasutamine köhimisel ja aevastamisel ning pindade regulaarne puhastamine.

Kätepesu on selles ahelas aga üks väheseid samme, mida iga inimene saab muuta püsivaks ja teadlikuks osaks oma päevast. See ei kõrvalda haiguste riski täielikult, kuid võib aidata vähendada nakkuste levikut ning seeläbi toetada nii enda kui ka lähedaste igapäevast heaolu.

Kui tekivad korduvad või rasked haigussümptomid, on alati mõistlik arutada oma tervisemuresid perearsti või mõne muu tervishoiuspetsialistiga, kes saab anda personaalseid soovitusi ja vajaduse korral täiendavaid uuringuid.