Paroolihaldurid aitavad meeldejätmise mure unustada: mida tavaline internetikasutaja tegelikult vajab

Paroolid on endiselt ukseks meie e-posti, pangateenuste ja sotsiaalmeedia kasutamisele. Samal ajal soovitatakse igale teenusele luua ainulaadne ja keerukas salasõna, mida ei tohi kuskile märkmikku üles tähendada. Praktilises elus tundub see pea võimatu ülesandena.

Just siin tulevad mängu paroolihaldurid: rakendused ja teenused, mis aitavad erinevate veebikontode andmeid turvaliselt hoida ja vajadusel automaatselt täita. Järgnevalt vaatame, mida üks tavaline kasutaja peaks nende valimisel ja kasutamisel teadma, ilma liigse tehnilise žargoonita.

Mida paroolihaldur tegelikult teeb

Paroolihaldur on turvaline digitaalne märkmik, kuhu salvestad oma veebiteenuste sisselogimisandmed. Selle asemel, et kõiki paroole ise meeles pidada, jätad meelde ühe tugeva põhiparooli, millega oma paroolihalduri lahti lukustad.

Enamik tänapäevaseid paroolihaldureid oskab lisaks paroolide hoiustamisele ka neid luua, brauseris sisestusvälju täita ja isegi hoiatada, kui mõni sinu kasutatav salasõna on liiga nõrk või on sattunud lekke alla. Nii muutub keerukamate paroolide kasutamine igapäevaselt palju mugavamaks.

Miks paroolihaldurit üldse vaja on

Levinuim harjumus on kasutada ühte või mõnda üksikut parooli väga paljudes kohtades. See tundub mugav, kuni mõni vähem turvaline veebileht andmelekkega uudistesse satub ja samad andmed annavad petturitele ligipääsu sinu e-postile või sotsiaalmeediale.

Paroolihaldur aitab seda riski oluliselt vähendada, sest iga teenus saab oma unikaalse salasõna. Kui üks neist ka lekib, ei anna see automaatselt ligipääsu teistele kontodele. Lisaks väheneb kiusatus paroole kellelegi edasi saata või hoida neid lahtiselt märkmikus või arvutifailis.

Põhiküsimus: kas see on üldse turvaline

Paljude esimene reaktsioon on arusaadavalt ettevaatlik: kas on mõistlik oma paroolid ühte kohta kokku koondada. Vastus sõltub sellest, kas usaldad enda valitud lahenduse turvameetmeid ja omaenda harjumusi.

Tehnilisel tasemel kasutavad tuntud paroolihaldurid tugevat krüpteerimist, mis tähendab, et andmed salvestatakse sellisel kujul, mida ilma põhiparooli teadmata pole võimalik sisuliselt lahti murda. Teenusepakkuja ise ei peaks saama sinu paroolidele ligi ning ka andmeleke ei tohiks ilma põhiparoolita paroolide sisu avada.

Olulisemad valikukriteeriumid enne kasutama hakkamist

Valikut tehes tasub rahulikult võrrelda paari peamist omadust. Esmalt küsi endalt, millistes seadmetes paroolihaldurit kasutama hakkad: ainult ühes arvutis või nii telefonis, tahvlis kui tööarvutis. See mõjutab, kas vajad tasulist mitme seadme sünkroonimist või piisab tasuta variandist.

Teiseks vaata, kas lahendusel on mugavad lisavõimalused: näiteks automaatne parooli loomine, brauserilaiendus vormide täitmiseks ja võimalus lisada ka märkmeid või PIN-koode. Kui tehnilised seaded tunduvad keerulised, eelista selge ja eesti keeles või arusaadava ingliskeelse juhendiga teenust.

Tasuta ja tasulised variandid: mida tegelikult juurde saad

Paljud paroolihaldurid pakuvad tasuta paketti, millega saab turvaliselt alustada. Tavaliselt piiratakse tasuta versioonis seadmete arvu või mõnda mugavusfunktsiooni, näiteks perekonnaga jagamist või turvarikkumiste teavitusi.

Tasuline versioon võib olla õigustatud, kui kasutad igapäevaselt mitut seadet, haldad ka pereliikmete paroole või vajad lisafunktsioone, näiteks hädaolukorra kontakte. Oluline on hinnata, kas lisamugavus ja -turvalisus kaalub sinu jaoks igakuise kulu üles.

Hea põhiparool on kogu süsteemi alus

Paroolihalduri suurim nõrk koht on kahjuks sageli inimene ise. Kui põhiparool on liiga lihtne või kordub kuskil mujal, on kogu idee oma mõttest ilma. Seepärast tasub põhiparooli loomisele eriliselt keskenduda.

Hea põhiparool on pikem, kuid samas sinule loogiline fraas, mitte suvaline tähtede jada, mida oled sunnitud paberile kirjutama. Kasuks tuleb sõnade, numbrite ja mõne sümboli omavaheline segamine viisil, mis on sulle meenutatav, kuid kõrvalisele ülimalt raske arvata.

Kaheastmeline kinnitamine annab lisakihi

Võimalusel tasub paroolihaldurile lisada kaheastmeline kinnitamine. See tähendab, et peale põhiparooli pead enne andmete nägemist end kinnitama teise teguriga, näiteks ajutise koodiga eraldi rakendusest või turvavõtmest.

Kui keegi peakski sinu põhiparooli kuidagi teada saama, ei pääse ta siiski ilma teise tegurita paroolihaldurisse ligi. Kaheastmelise kinnitamise kasutamine kõlab keeruliselt, kuid igapäevaselt tähendab see tavaliselt üht lisasammu uues seadmes sisselogimisel.

Mida igapäevases kasutuses kindlasti vältida

Ka paroolihaldurit kasutades võib teha vigu, mis turvalisust õõnestavad. Levinuimad on põhiparooli kirja panemine nähtavale kohale, näiteks ekraani kõrvale kleebitavale paberile, ning paroolide jagamine sõnumi või e-posti teel.

Samuti tasub ettevaatlik olla avalikes arvutites ja võõrastes seadmetes, kuhu paroolihaldurit sisse logid. Kui see on vältimatu, logi töö lõpus hoolikalt välja ja väldi valikuid, mis jätavad seadme „usaldusväärseks“ pikemaks ajaks.

Lihtne alustuskava esimestele päevadele

Kui paroolihaldur tundub seni võõras, alusta rahulikult. Vali üks teenus, mida usaldad, loo tugev põhiparool ja kasuta esialgu ainult paari olulisema konto hoidmiseks, näiteks e-posti ja sotsiaalmeedia jaoks.

Kui oled tööpõhimõttega harjunud, lisa järk-järgult ka teised kontod. Samal ajal hakka vanu korduvaid paroole välja vahetama, lastes paroolihalduril ise uued kombinatsioonid luua. Mõne nädala pärast võib meelest minna, et sul üldse kunagi sadu paroole peas oli.