Veebipõhised kursused ja töötoad: mida jälgida, et päriselt oma digioskusi arendada

Veebikursused, veebiseminarid ja lühikesed töötoad on muutunud üheks levinumaks viisiks digioskuste täiendamiseks. Valik on tohutu, hinnad seinast seina ja lubadused sageli väga suured.

Et mitte kulutada aega ja raha sisutühjadele lubadustele, tasub enne registreerumist rahulikult läbi mõelda, mida tegelikult vajad ja millised märgid viitavad sellele, et kursus on läbimõeldud, usaldusväärne ja sinu tasemele sobiv.

Mida digioskuste veebikursuselt üldse oodata

Digioskuste alla käib palju rohkem kui ainult arvuti põhitõed. Sinna mahuvad ka e-posti ja pilveteenuste kasutamine, paroolide ja kontode haldamine, veebipettuste äratundmine, sotsiaalmeedias toimuva kriitiline hindamine, failide jagamine ja elementaarne küberturvalisus.

Hea veebikursus ei piirdu üksnes loenguvideote näitamisega. Tavaliselt on sellel selgelt sõnastatud õpieesmärgid, lihtsas keeles juhised ning vähemalt mõned praktilised ülesanded, kus saab õpitut kohe oma seadmes järele proovida.

Kursuse valimine: kolm põhilist küsimust endale

Enne registreerumist tasub endalt küsida vähemalt kolme asja: mis on minu algtaseme oskused, kui palju aega saan tegelikult panustada ja mis on konkreetne tulemus, mida lõpuks saavutada soovin.

Kui vajad eelkõige kindlustunnet igapäevases internetikasutuses, pole mõtet valida väga tehnilist või erialaspetsiifilist kursust. Kui eesmärk on aga tööalane areng (näiteks ettevõtte veebi haldamine või andmekaitse põhimõtted), tasub jälgida, et kavasse oleks lisatud just neid teemasid, millega päriselt kokku puutud.

Tunnused, mis viitavad läbimõeldud sisule

Usaldusväärsel veebikursusel on selge koduleht või kirjeldus: millistele osalejatele see on mõeldud, milliseid teemasid käsitletakse ja kui palju aega on soovituslik varuda. Kui näed ainult üldsõnalisi lubadusi ilma konkreetse kavata, tasub olla ettevaatlik.

Hea märk on see, kui õppepakkuja selgitab, milliseid programme ja seadmeid on vaja. Näiteks kas peab kasutama lauaarvutit, kas piisab tahvelarvutist ja millised on võimalikud lisakulud (näiteks tasulise tarkvara prooviperioodi lõppemine).

Praktilisus ja harjutused: kas saad ise järele proovida

Digioskused kinnistuvad eelkõige siis, kui neid kohe päriselt kasutad. Ainult videoloengute vaatamine võib tunduda mugav, kuid päris oskuseni jõuab pigem siis, kui üheskoos juhendiga katsetad: seadistad privaatsusvalikuid, töötad läbi näidisolukordi või kontrollid paroolide tugevust.

Kursuse kirjeldusest tasub otsida viiteid ülesannetele, testidele, harjutusülesannetele või juhendatud tegevustele. Väike kontrollnimekiri või lühitest iga teema lõpus aitab mõista, kas oled olulisema enda jaoks läbi mõelnud.

Turvalisus: milliseid andmeid sinult küsitakse

Veebipõhine õpe tähendab sageli konto loomist, parooli seadmist ja enda kontaktandmete jagamist. Kui kursus palub kohe alguses ebavajalikke isikuandmeid (näiteks isikukoodi või liigseid kontaktandmeid), on põhjust küsida, milleks neid vaja on.

Turvaline lahendus selgitab tavaliselt, kuidas andmeid hoitakse, kui kauaks neid säilitatakse ja millised valikud on osalejal oma andmete kustutamiseks. Tasub eelistada pakkujaid, kes lubavad profiili ja õppeandmed hiljem soovi korral sulgeda.

Tasulised ja tasuta kursused: mis vahe neil tegelikult on

Tasuta kursus ei tähenda automaatselt madalat kvaliteeti ning tasuline kursus ei taga veel sisukat õpet. Erinevus seisneb enamasti toetuses ja mahu erinevuses: tasuliste korral on tihti rohkem juhendaja aega, tagasisidet ja põhjalikumaid materjale.

Tasuta või väikese tasuga programmid on head esimeseks sammuks, kui soovid aru saada, millist teemat üldse edasi õppida. Süsteemse, pikema arengu jaoks võib sobida põhjalikum kursus, mille jooksul jõutakse ühe teema juurest järgmise juurde järjekindlalt edasi liikuda.

Õpetaja roll: kas inimene on päriselt olemas

Ka veebiõppes on oluline, kas tunnis on selgelt määratletud juhendaja või meeskond, kelle poole saab küsimustega pöörduda. Kui kursuse kirjelduses pole kordagi mainitud, kes sisu koostas või vastab küsimustele, võib see olla märk pealiskaudsest lähenemisest.

Paljud platvormid võimaldavad jätta küsimusi foorumisse või vestluskasti, mõnel kursusel on lisaks otseveebiseminarid, kus juhendaja teemasid lahti räägib. Kui sulle on oluline personaalne tugi, tasub just nende võimaluste olemasolu eelnevalt kontrollida.

Märk, et kursus ei sobi: liiga suur tempo või liigne tehniline keel

Kui juba esimeste teemade juures tunned, et jutt läheb kiiresti väga tehniliseks või kursuse tempo eeldab senisest oluliselt tugevamaid eelteadmisi, ei ole probleem sinus, vaid sobimatuses. Hea kursus pakub sageli valikuid: kas saab eelnevalt testida oma taset või alustada kõige lihtsamast moodulist.

Kui võimalik, eelista lahendusi, kus saad materjale omas tempos läbida, videoid pausile panna ja hiljem uuesti vaadata. Digioskuste puhul on see eriti oluline, sest tihti tahaks sama sammu mitu korda rahulikult üle korrata.

Praktiline kontrollnimekiri enne registreerumist

Enne digioskuste veebikursuse valikut võid endalt küsida näiteks järgmisi küsimusi:

• Kas kursuse kirjeldus ütleb selgelt, kellele see mõeldud on ja mis tasemele?
• Kas on näha konkreetseid teemasid ja õpieesmärke, mitte ainult loosungeid?
• Kas on vähemalt mõni praktiline ülesanne või näide igapäevaelust?
• Kas õpetaja või meeskond on nimeliselt välja toodud ja kättesaadav?
• Kas selgitatakse, kuidas sinu andmeid hoitakse ja mida nendega tehakse?
• Kas saan vajadusel kursusest loobuda või oma konto hiljem kustutada?

Kui enamikule küsimustele on vastus jaatav ja arusaadav, on tõenäosus suurem, et kursus toetab sind päriselt ega jää vaid esialgseks entusiasmiks.

Digioskused arenevad järjepidevalt, mitte ühe imetunniga

Oluline on meeles pidada, et ükski veebikursus ei muuda internetikasutajat üleöö eksperdiks. Püsiv areng tekib siis, kui seod õpitu oma igapäevase tegevusega: muudatustega seadmete seadistustes, ettevaatlikuma klõpsimisega kahtlastele linkidele või teadlikuma pilveteenuste kasutamisega.

Nutikas on võtta veebikursust kui stardipakki, mitte lõppjaama. Pärast kursust tasub aeg-ajalt materjale üle vaadata, uut infot juurde otsida ning vajadusel liituda ka järgmise, juba pisut nõudlikuma tasemega koolitusega. Nii kujuneb ajapikku enesekindel ja turvaline digikäitumine.