Kuigi Eesti autojuhid on juba harjunud, et autoaku probleemid tähendavad tavaliselt kallist remonditöökoda, pikki piinavaid hommikuid talvekülmas või naabri abi otsimist, selgub üha sagedamini, et lahendus võib mahtuda sõna otseses mõttes peopessa. Väike, väliselt täiesti tagasihoidlik auto käivitusabi ehk „powerbank“ on tänapäeval üks praktilisemaid abivahendeid, mida tasub pagasiruumis hoida. Katsetused näitavad, et isegi üsna väike seade suudab teha midagi, mis veel hiljuti tundus võimatu – käivitada auto siis, kui aku on sisuliselt juba „kõhuli“.
Kas tõesti suudab nii väike seade auto käivitada?
Tervislik skepsis on arusaadav: kuidas saab taskusuurune aku aidata käivitada autot, mis vajab tugevat voolutugevust? Ometi kinnitavad reaalsed katsed, et see on täiesti võimalik. Mõningaid mudeleid prooviti jahedamate märtsi- ja aprillikuu ilmadega ning selgus, et need suutsid edukalt anda „elusüsti“ nii vanematele bensiinimootoritele kui ka modernsetele autodele, mille akud on sageli peidetud sügavale kere konstruktsiooni sisse.
Muidugi ei ole need seadmed imeravim. Kui autojuht püüab käivitada suurt diiselmootorit täiesti surnud akuga, ei pruugi aidata ka parimad käivitusabid. Eriti selgelt tuleb see välja vanemate autode puhul, mille aku oleks juba ammu pidanud taaskasutusse rändama. Kuid igapäevastes olukordades – eriti siis, kui aku on lihtsalt nõrgenenud – võivad need seadmed päästa autojuhi nii kallist puksiirabist kui ka tarbetust stressist.

Kuidas kasutada auto käivitusabi õigesti?
Esiteks tuleb seade täielikult ehk 100% ulatuses täis laadida. Tootjad hoiatavad selgelt: kui laetuse tase langeb alla 50%, ei pruugi käivitusfunktsioon enam usaldusväärselt toimida. Kui seadme külge ühendatakse krokodill-tüüpi klemmid ja süttib roheline indikaator, on see märk, et võib proovida mootorit käivitada.
Tavaliselt on lubatud vaid mõned käivituskatsetused järjest. Ei ole mõistlik piinata seadet pika seeria ebaõnnestunud startidega. Kui auto ei läinud käima, tuleks väline aku uuesti täielikult täis laadida ja alles seejärel uuesti proovida.
Oluline on arvestada ka erinevate autode ehitusega. Vanematel autodel ühendatakse käivitusabi otse aku klemmidele. Uuematel mudelitel, eelkõige rohkelt elektroonikat täis autodel, on kapoti all eraldi tähistatud käivituskontaktid. Tootjad keelavad sageli kinnitus otse aku külge, seega juhid, kes seda ei tea, võivad tahtmatult rohkem kahju kui kasu teha. Seetõttu tasub juba ette oma auto kasutusjuhendist järele vaadata, kust tuleb käivitusabi ühendada.
Miks käivitab mõne mootori kergesti, aga teisega ei tule toime?
Siin töötab lihtne füüsika: mida suurem mootor ja mida enam on aku läbi, seda suuremat voolutugevust on vaja. Katsetused näitasid, et võimsamad bensiinimootorid (näiteks 1,6-liitrine Renault Megane) käivitusid ilma probleemideta isegi külma ilmaga. Samal ajal vajas vanem 2-liitrine diiselmootor täiesti väsinud akuga juba professionaalset suurt käivitusseadet.
See on loogiline, sest diiselmootorid nõuavad eriti külma ilmaga rohkem voolu. Sellegipoolest ei muutu väike käivitusabi diisli puhul väärtusetuks: kui aku ei ole veel täiesti surnud, vaid lihtsalt nõrgenenud, võib ka väike seade diiselmootori edukalt käima aidata.

Neli populaarset mudelit: milles on erinevus?
Baseus Car Jump Starter Pro (umbes 95–110 €)
Kompaktne 12 000 mAh mahutavusega seade, millel on tugevad krokodill-klemmid, selge laetuse indikaator ja LED-taskulamp. Suudab anda kuni 1000 A voolu. Kaal vaid 470 g. Miinus – komplektis ei ole hoiukotti.
Greencell PowerBoost Air (umbes 90–105 €)
Kolm-ühes lahendus: väline aku, käivitusseade ja kompressor. Kaasas on mugav hoiukott ja võimas prožektor. Mahutavus 8000 mAh, maksimaalne vool kuni 1000 A. Kaal 700 g. Suur eelis on võimalus seadet laadida auto 12 V sigaretisüütaja pesast.
Osram OBSL200 (umbes 75–85 €)
Väike ja kompaktne 6000 mAh mahutavusega mudel USB-A väljundiga. Sobib mootoritele kuni 3 liitrit. Laadimine toimub vanema microUSB-pistiku kaudu, mistõttu on protsess aeglasem. Kaal 470 g. Komplektis on praktiline hoiukott.
Xblitz EnergyBoost Pro (umbes 100–105 €)
Võimsaim kirjeldatud seadmetest. 20 000 mAh akumaht, kuni 2500 A vool, sisseehitatud kompressor, pikimad kaablid ja rikkalik lisavarustus. Võimaldab käivitada kuni 6,5-liitrise bensiinimootori ja kuni 3-liitrise diiselmootori. Kaal 930 g.

Mida sellest peaks järeldama Eesti autojuht?
Külmad talved, lühikesed sõidud ja pikad seismisperioodid on Eesti autode igapäevaelu osa. Selle tulemusel juhtub sageli, et isegi uuem auto ei käivitu just siis, kui on kõige rohkem vaja. Auto käivitusabi omamine tähendab täna kiiret, lihtsat ja suhteliselt odavat lahendust, mis võib säästa nii sadu eurosid kui ka rohkelt närve.
Lisaboonusena on sellistel seadmetel enamasti mitmeid lisafunktsioone – kompressor rehvide täitmiseks, LED-taskulamp või võimalus laadida telefoni ja teisi seadmeid. Seega on neist kasu mitte ainult kriisiolukorras, vaid ka igapäevases kasutuses.
Parim osa on see, et kaasaegne käivitusabi maksab umbes sama palju kui tavaline pereõhtusöök restoranis, kuid võib päästa palju kallimast hädast. Seetõttu on sellised seadmed Eestis tasapisi muutumas mitte eksootikaks, vaid peaaegu vältimatuks varustuseks, mis võiks igal autojuhil olemas olla.
Fotod on illustratiivsed © Canva.


