Maailma liigub tehnoloogiavaldkonnas kiiresti edasi ning tugeva muutuse läbib ka transpordisektor. Dirbtine intelligents (DI) mängib üha olulisemat rolli uue põlvkonna sõidukites – see ei lisa üksnes mugavaid lisafunktsioone, vaid kujuneb keskseks teguriks, mis määrab ohutuse, tõhususe ja kogu sõidukogemuse.
VILNIUS TECH Transpordi- ja logistikakompetentsikeskuse direktori, vanemteaduri dotsent dr Viktor Skrickij sõnul avavad arenevad innovatsioonid võimaluse auto justkui uuesti välja mõelda.
Ta rõhutab, et DI-tehnoloogiad lahendavad juba praegu paljusid liikumise ja kaubaveoga seotud väljakutseid ning mitmete ülesannete puhul on lahendused ilma DIta väga keerukad või isegi võimatud.
DI roll tänapäevastes sõidukites
DI-st on saanud lahutamatu osa täiustatud juhiabisüsteemidest, nagu adaptiivne püsikiirusehoidja, teetähiste, jalakäijate ja loomade tuvastamine. Nendes süsteemides tõlgendab DI kaameratest ja muudest anduritest kogutud infot ning muudab selle sõiduki juhtseadmetele arusaadavaks keeleks.
Sellised ja teised sarnased uuendused annavad olulise panuse liiklusohutuse suurendamisse – näiteks võivad automaatsed hädapidurdussüsteemid aidata vähendada õnnetuste arvu.
Siiani ei ole aga DI täit potentsiaali suudetud täiel määral ära kasutada. Innovatsioonide jõudmist seeriatootmises olevatesse sõidukitesse on piiranud riistvara napp võimekus ning kõrged rakenduskulud, mis ei ole võimaldanud lahendustel massiliselt levida. Praegu on aga toimumas oluline pööre kogu autoturul.
Üleminek tarkvarapõhistele sõidukitele
Suurim uuendus ja murrang, mida esile tõstab dotsent dr V. Skrickij, on üleminek klassikalistelt sõidukitelt tarkvaraga määratletud sõidukitele. Muutuv riistvara arhitektuur loob eeldused, et DI-d saaks rakendada palju ulatuslikumalt ja mitmekesisemalt.
„Sellise tasemega elektrooniliste juhtplokkide arvutusvõimsus ei ole varem olnud kättesaadav. See on suurepärane võimalus luua täiesti uus sõiduk, milles on funktsioonid, mida seni ei ole suudetud realiseerida,“ selgitab ekspert.
DI võtab üle sõidukogemuse
Tehnoloogia arenedes uuendatakse tuleviku autosüsteeme pidevalt, mis avab DI-le üha enam võimalusi automatiseeritud (autonoomses) juhtimises. Sellest tuleneb mitu eelist: alates liiklusõnnetuste arvu vähenemisest kuni liiklusvoogude sujuvama toimimiseni.
„Autonoomsed sõidukid võivad parandada liikuvuse kättesaadavust erivajadustega inimestele ja eakatele, vähendades nende sõltuvust traditsioonilistest juhtimisoskustest. Lisaks aitavad automatiseeritud sõidukid leevendada juhtide puudust Euroopas.
Pikas plaanis võtab DI üha suurema osa meie sõidukogemusest enda peale – tänapäeva autod suudavad juba hoida sõidukit sõidurajas, pidurdada, kiirendada ja isegi reastuda. Juhi peamine ülesanne on veel vaid roolist kinni hoida,“ kirjeldab Transpordi- ja logistikakompetentsikeskuse teadlane.
Arvestades DI kiiret arengut, võib tulevikus oodata ka lahendusi, mis aitavad optimeerida liiklusvooge, vähendada CO₂ heidet ja energiakulu ning pakkuda isiklikest eelistustest lähtuvaid, personaliseeritud sõiduteenuseid.
Peamised väljakutsed: õigusruum ja globaalkonkurents
Hoolimata DI ilmselgest kasust tuleb selle kasutuselevõtul sõidukites ületada mitmeid takistusi. Eksperdi hinnangul on tehnoloogilised ja taristuga seotud probleemid üldiselt ületatavad, mistõttu autode funktsionaalsus kasvab ja inimsekkumise vajadus väheneb.
Sõidukite täielikku autonoomsust piiravad praegu eeskätt õiguslikud aspektid ja ülereguleerimine. Suur väljakutse on ka avalikkuse valmisolek selliseid süsteeme usaldada.
„Sõidukid koguvad suuri koguseid andmeid, mis võivad hõlmata isikuandmeid, sõiduharjumusi ja asukohainfot. Samas ei ole meil enam luksust privaatsuse pärast muretsemata jätta. Kui Euroopa Liit alles lõi DI regulatiivset raamistikku, jäi piirkond tugevalt maha USA-st ja Hiinast. Valminud õigusaktid ei soodusta, vaid pigem piiravad tehnoloogiate arengut ning see peab muutuma. Tänane peamine väljakutse on meie konkurentsivõime kasvatamine, millele tuleb pöörata suurimat tähelepanu,“ ütleb VILNIUS TECH teadlane.
Ekspert lisab, et praegu jälgitakse tähelepanelikult ka seda, kuidas lõpeb elektrifitseerimise revolutsioon ning kas Euroopa tootjad suudavad vastu pidada Hiina tootjate üha kasvavale konkurentsile.
„Hiinas tegutseb praegu üle saja elektriautode tootja. Lisaks mõjutavad meie regiooni tootjaid ja tarnijaid negatiivselt USA tollimaksud. Ellu jäävad vaid kõige tugevamad, mistõttu peab Euroopa oma turuosa säilitamiseks väga jõuliselt konkureerima,“ märgib dotsent dr V. Skrickij.
DI mõju hindadele ja tööturule
DI üha laiem kasutuselevõtt mõjutab vältimatult ka uute sõidukite hinda. Nagu Skrickij toob välja, on viimase kümnendi jooksul nii juhtplokkide arv kui ka tarkvarakoodi maht autodes kasvanud mitmekümnekordselt. Samal ajal jätkub kiire elektrifitseerimine, mis on tõstnud uute autode hindu ja pidurdanud müüki. See omakorda muudab tootjad ettevaatlikuks innovaatiliste DI-lahenduste seeriatootmisesse viimisega.
Kuigi DI rakendamine võib alguses sõidukite hinda veelgi tõsta – peamiselt arenduse ja juurutamise kulude tõttu –, võivad tõhusamad sõidukid pikas plaanis vähendada kasutuskulusid.
„Uus sõidukiarhitektuur võimaldab ressursse palju optimaalsemalt kasutada. Samal ajal muudab nutikamate, autonoomsete autode levik paratamatult ka tööturgu – kuigi liikuvuse ja logistika valdkonnas võib väheneda juhtide vajadus, tekib juurde uusi töökohti, mis on seotud DI tehnoloogiate arendamise ja hooldusega,“ rõhutab Transpordi- ja logistikakompetentsikeskuse direktor.
