Viimaste päevade sündmused ja avaldused on taas selgelt välja toonud selle, millest räägib üha rohkem rahvusvahelisi eksperte. Vladimir Putin ei kavatse mitte üksnes taanduda, vaid elab omaenda, tegelikkusest irdunud maailmas.
Vene presidendi murenematu veendumus, et Venemaa on võitmatu ja sõda Ukrainas kulgeb edukalt, muutub ohtlikuks mitte ainult riigile endale, vaid kogu piirkonnale. Selline seisund, kus juhid kuulavad vaid seda, mida nad ise soovivad kuulda, viib paratamatult ummikusse.
Putini territoriaalsed pretensioonid ja tegelik olukord rindel
Üks valjuhäälsemaid pretensioone puudutab nelja Ukraina oblastit, mida Putin juba näeb Venemaa lahutamatu osana. Kuid samal ajal, kui ta avalikult kuulutab oma väidetavat „ajaloolist õigust“ ja „suurt võitu“, on olukord lahinguväljadel hoopis teistsugune.
Vene sõdurid kannavad suuri kaotusi, motivatsioon hääbub ning juhtkonda halvab hirm iga läbikukkumise eest ametist tagandatud saada. Kõik see moodustab terava kontrasti sellega, mida Kreml on harjunud Putinile näitama.
„Putin usub oma võitu – ainult seetõttu, et talle nii öeldakse“
Sellest ohtlikust taktikast rääkis ka USA erus kindralleitnant David Deptula. Tema hinnangul ei saa Venemaa juht praegu enam vähimatki objektiivset infot – kõik filtreeritakse ja silutakse seni, kuni see muutub optimistlikuks muinaslooks, millel tegelikkusega pole midagi ühist.
Esinedes telekanali „24 Kanalas“ eetris, tõi Deptula selgelt välja Putini illusioonide põhjusliku tuuma: tegemist on täielikult tsentraliseeritud infojuhtimisega, mis valitseb Venemaal. Mitte ükski ohvitser ega ülem ei julge rääkida tõtt olukorrast rindel.
Kremlini jõudvad aruanded meenutavad peegeldust lõbustuspargi kõverpeeglites – kõik tundub „parem kui tegelikult on“. Kindral rõhutas, et ukrainlaste edu on paljudel juhtudel sündinud korrast ja otsustavusest, mitte arvulisest ülekaalust.
Ta kiitis ukrainlaste organiseeritust, märkides, et hoolimata ressursierinevustest on Ukraina näidanud, kuidas võib toimida tõhus ja sihikindel kaitse.
„Sõda ei võida pugejad“
Deptula sõnul on üks Venemaa relvajõudude suurimaid probleeme professionaalsuse puudumine. Karjääriredelil tõusevad eelkõige need, kes oskavad ülemustele meele järele olla, mitte need, kel on strateegilist mõtlemist ja tegelikke liidrioskusi.
Seetõttu kardavad paljud juhid vallandamist ning valetavad oma ülemustele ainult selleks, et näida tulemuslikud.
Selline süsteem toob kaasa valedele otsustele rajatud käsuahela. Kõrgetelt tribüünidelt kõlavad loosungid „läheneb suur võit“, kuid tegelikkuses on armee kurnatud, killustunud ja demoraliseeritud. Kindral hoiatas: kui Putin ei saa reaalsusele vastavat infot, on katastroof vältimatu.
Elu illusioonis
„Me nimetame seda nagu oma vannivee joomiseks. See tähendab, et inimene on tegelikkusest nii kaugel, et usub ainult seda, mis ta ise endale loonud on,“ selgitas Deptula.
Ta märkis, et selline infosulg ja tegelikkuse blokeerimine on Venemaal muutunud institutsionaalseks nähtuseks – juhid hoiavad teadlikult ülal valelikku status quo’d, et kaitsta üksnes iseennast.
Lõpuks võttis kindral kokku: seni, kuni sõjaväge juhitakse vanade dogmade järgi ning otsuseid kujundavad hirm ja poliitiline lojaalsus, jääb iga edu rindel lühiajaliseks ja ebapüsivaks. Putini võimalik kainestumine võib saabuda alles siis, kui riiki tabab tõsine ja pöördumatu kriis.
Üha agressiivsem retoorika
Hiljuti väljendas Vladimir Putin eriti agressiivset positsiooni Peterburis toimunud foorumil. Tema avaldused Ukraina iseseisvuse, väidetava „ühtse rahva“ ja „ajaloolise ühinemise“ kohta näitasid taas, et Kremli režiim ei kavatse peatuda.
Need sõnavõtud näitavad ühtlasi, kui vähe Putin hindab mistahes rahupüüdlusi, sealhulgas Donald Trumpi katseid otsida diplomaatilist lahendust.
Nõnda jääbki küsimus õhku: kas tegelikkus suudab kunagi murda läbi Kremli müüride või eelistab Putin edasi elada omaenda väljamõeldud võitude visioonis?
