Maaomanikud, kes plaanivad krunte müüa, kinkida või neile ehitada, puutuvad sageli kokku katastrimõõdistamise küsimustega. Riiklik Maa-amet (NŽT) tuletab meelde, et krundi piiride täpsustamine ei ole üksnes tehniline toiming, vaid ka oluline samm õigusliku kaitse tagamiseks, mis aitab vältida vaidlusi ja arusaamatusi nii naabrite kui ka riigiasutustega.
Levinud eksiarvamus katastrimõõdistamise kohta
Levinud on väärarusaam, et katastrimõõdistamise käigus saab krundi piire muuta või ümber joonistada. Tegelikult on nende eesmärk taastada varem määratud piirid, tähistada need piirimärkidega, arvutada krundi pindala ning määrata muud katastriandmed.
„Katastrimõõdistamise käigus ei muudeta krundi piire – see tehakse vastavalt planeeringudokumentidele, milles krundi piirid on juba kavandatud, kasutades täpseid mõõteseadmeid. Kuigi maaomanikel ei ole kohustust oma krundi piire täpsustada, on see oluline samm vaidluste ennetamiseks ja sujuvaks kinnisvara haldamiseks,“ selgitab Jurgita Macinkevičienė, NŽT kinnisasja katastri tegevuse koordineerimise osakonna juhataja.
Piirivaidlused on sage probleem
NŽT andmetel on vaidlused krundi piiride üle üsna tavalised – eriti siis, kui selgub, et osa tegelikult kasutatavast maast kuulub naabrile või kui ammu püstitatud aiad ei asu seal, kus piirid on õiguslikult registrisse kantud. Sellistel juhtudel lahendab vaidlusi kohus, tuginedes dokumentidele ja ekspertide järeldustele.
Millal tehakse katastrimõõdistamist?
Inimesed lasevad krundi katastrimõõdistust teha tavaliselt järgmistel juhtudel:
- enne krundi müümist või kinkimist;
- uute ehitiste kavandamisel või olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel;
- soovides hooneid või rajatisi seadustada;
- naabritega tekkinud piirivaidluste korral;
- kui piirimärgid on kadunud või hävinud.
Juhtumid, mil katastrimõõdistus on kohustuslik
Õigusaktid näevad ette ka kohustuslikud juhud, mil krundi katastrimõõdistus tuleb kindlasti teha. Näiteks:
- kruntide jagamisel või liitmisel;
- riigimaa kruntide moodustamisel;
- eramaa kruntide võõrandamisel linnades, kui krundi piirid ei ole määratud riiklikus koordinaatsüsteemis;
- kui krundil muutub maakasutus – ehitatakse või lammutatakse hoone, rajatakse tee jms.
Katastrimõõdistamiseks vajalikud dokumendid
Katastrimõõdistuse tegemiseks on üldjuhul vajalikud järgmised dokumendid:
- krundi dokumendid (planeeringudokumendi väljavõte, esialgsete mõõdistuste plaan, piiride tähistamise akt jm);
- kinnistusregistri väljavõte (kui krunt on juba registrisse kantud);
- naaberkruntide plaanid jm lisadokumendid.
Kuidas alustada piiride taastamist?
Piiride taastamiseks pöördub krundi omanik või tema volitatud esindaja otse mõõdistaja (maamõõtja) poole. Omaniku ja mõõdistaja vahel sõlmitakse leping. Õigusaktid reguleerivad ka seda, kuidas parandatakse vigu, mis on tehtud katastrimõõdistuse käigus. Kui selgub, et vead on tekkinud riigiametnike süül, algatab nende parandamise NŽT ise.
Miks on katastrimõõdistus kasulik?
Katastrimõõdistus on oluline meede tulevaste vaidluste ja isegi rahaliste kaotuste vältimiseks. NŽT julgustab maaomanikke oma krundi dokumentidega aegsasti tegelema, et tagada selge õiguslik seisund ja turvaline kinnisvara haldamine.
