Ilma kulleriametita jääks tänapäeval seisma mitte ainult e-kaubandus, vaid ka suur osa tänapäeva inimese igapäevaelust – alates internetiostudest kuni ravimite ja pakkideni lähedastele. Eestis tarnitakse igal aastal kümneid miljoneid saadetisi ning iga paki taga on konkreetne inimene – kuller, kes läbib iga päev sadu kilomeetreid ja teeb kümneid või isegi sadu peatusi.
Kullerite päev – võimalus märgata nende rolli
Tänavu 21. november on pühendatud kullerite päevale – see on sobiv hetk peatuda ja mõelda, kui oluline on see amet inimestele, ettevõtetele ja kogu riigi majandusele. Eesti posti- ja kulleriturgu käsitlevad aruanded näitavad, et 2024. aastal tarniti Eestis ligikaudu 88,5 miljonit saadetist. Võrreldes 2023. aastaga kasvas saadetiste hulk umbes 9,5 protsenti.
Neid numbreid ei oleks ilma tuhandete kullerite igapäevase tööta – varastest hommikutundidest hilise õhtuni, iga ilmaga ja üle kogu Eesti.
Pikaaegse „DPD Eesti“ kulleri Jevgeni Savitski sõnul peegeldab kulleritöö selgelt, kuidas meie igapäevaelu on viimastel aastatel muutunud – alates sellest, kuidas inimesed ostavad, kuni selleni, mida nad peavad täna kiiruseks ja mugavuseks.
„Maailm muutub järjest kiiremaks – inimesed tahavad kõike siin ja praegu. Näiteks tellitakse õhtul kaup ja oodatakse seda juba järgmiseks päevaks. Inimene ei taha enam ise ummikutesse sõita, järjekordades aega raisata. Just siin tulemegi mängu meie, kullerid. Oleme see lüli, mis võimaldab kõike saada kiiremini ja mugavamalt,“ räägib kuller Jevgeni Savitski.
Igavusele pole selles ametis kohta
Kulleri tööpäev algab palju varem kui enamikul inimestel – ajal, mil linn alles ärkab, käib logistikaterminalides juba vilgas tegevus. Planeeritakse marsruudid, saadetised sorteeritakse peatuste järgi ning esimesed kliendid saavad oma paki juba hommikul.
Väljastpoolt võib tunduda, et kulleri töö on vaid paki viimine punktist A punkti B, kuid tegelikult hõlmab see palju enamat: pidevat suhtlust inimestega, võimet kiiresti lahendada erinevaid olukordi, head füüsilist vormi ja suurt vastutustunnet.
„Tundub, et iga päev on sarnane, aga tegelikult ei ole ühtegi täiesti ühesugust päeva. Hommikul suhtled kolleegidega, ülejäänud päeva klientidega – iga kord on teised tänavad, teised majad, teised vestlused. Oled pidevas liikumises, planeerid ise oma aega ja tempot, otsustad, kuidas päeva korraldada. On vihma, lund ja raskeid pakke, aga just see vaheldusrikkus ja suhtlemine inimestega motiveerivadki – iga päev on omamoodi,“ kirjeldab J. Savitski.
Kulleritöö muutub kiiresti
Viimase kümnendi jooksul on kulleri töö muutunud kiiremini kui kunagi varem, kuid tõeliseks pöördepunktiks sai pandeemia. Sel ajal, kui paljud teenused seiskusid, said kulleritest üks olulisemaid igapäevaelu tugisambaid – nemad tagasid, et inimesed saaksid vajalikud kaubad kätte kodust lahkumata.
„DPD Eesti“ kulleri sõnul ei muutunud üksnes saadetiste maht, vaid ka inimeste suhtumine kullerisse.
„Inimesed on muutunud sõbralikumaks, mõistvamaks ja hindavad meie tööd rohkem. Varem tuli ette igasuguseid olukordi, nüüd kuulen palju sagedamini naeratust hääles või lihtsat „aitäh“. Tunned, et inimesed näevad mitte ainult vormiriietust või autot, vaid inimest rooli taga – see on väga motiveeriv,“ ütleb J. Savitski.
Koos kasvava saadetiste hulgaga on arenenud ka tehnoloogia. Kulleri sõnul täiustuvad protsessid pidevalt.
„Tehnoloogia on kogu tööprotsessi oluliselt lihtsustanud – alates marsruutide planeerimisest kuni pakkide üleandmiseni. Kõik käib nüüd kiiremini, selgemalt ja täpsemalt. Paljud asjad, mis varem võtsid aega või nõudsid lisasamme, lahenevad täna ühe nupuvajutusega. See jätab rohkem aega selleks, mis on kõige olulisem – inimestele ja sujuvale teenindusele,“ märgib J. Savitski.
Ameti tähtsus aina kasvab
Igal aastal eelistab üha rohkem inimesi osta kaupu internetist, seega laieneb loomulikult ka tarnelahenduste ja -teenuste valik. Kullerite töö on üha nähtavam nii linnades kui ka maapiirkondades.
Pakiautomaatide võrgustiku laienemise ja tehnoloogiate arenemisega muutub ka kulleri roll – nad teenindavad pakiautomaate, töötavad äriklientidega ja tagavad mugavuse saajatele. J. Savitski sõnul on see amet, mis kohaneb pidevalt inimeste ostuharjumustega.
„Inimesed tellivad palju nii pakiautomaatidesse kui ka otse koju. Pakiautomaatide arv kasvab, kuid nende taga on ikkagi kullerid: keegi peab iga paki kohale tooma, masinasse paigutama ja kõik korras hoidma. Meie töö lihtsalt muutub koos inimeste vajadustega, kuid ei kao kuhugi – tekib uusi vorme, uusi lahendusi ja minu hinnangul ka palju ruumi arenguks,“ kinnitab kuller.
