Banaanid on aastaid olnud üks tervislikumaid puuvilju ja leiavad sageli koha igapäevases menüüs. Neid valitakse enne trenni, tööpäeva jooksul kiireks vahepalaks või siis, kui energia on otsas. Ent ka nii tavaline puuvili ei sobi kõigile.
Kuigi banaanides on rohkelt vitamiine ja mineraalaineid, võivad need mõnele inimesele tuua rohkem kahju kui kasu. Oluline roll on siin nii kasutatavatel ravimitel kui ka teatud terviseseisunditel. Seetõttu on tähtis teada, millal banaanidega tasub olla ettevaatlik.
Alljärgnevalt selgitatakse, millistel juhtudel oleks mõistlik banaanide söömist piirata või see arstiga läbi arutada. See ei tähenda, et banaanid oleksid halvad, vaid et iga organism reageerib erinevalt. Kõige olulisem on õige kogus ja olukorra teadlik mõistmine.
Toiteväärtus ja mõistlikud piirid
Banaanid on magusad, täidavad hästi kõhtu ja on kergesti seeditavad, mistõttu armastavad neid eriti aktiivse eluviisiga inimesed. Need sisaldavad kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi, fosforit ning vitamiine A, C, E, K ja B6. Need ained toetavad närvisüsteemi, lihaste tööd ja südame tervist.
Banaanide suurem süsivesikute sisaldus aitab energiat kiiresti taastada nii enne füüsilist pingutust kui ka pärast seda. Sageli soovitatakse neid ka tundliku seedimisega inimestele, sest banaan mõjub limaskestale õrnalt. Samas võib see, mis sobib ühele, teisele kujuneda probleemiks.
Veresuhkru häired ja banaanid
Banaanidel on üsna kõrge glükeemiline indeks, mis tähendab, et pärast nende söömist võib veresuhkru tase kiiresti tõusta. Inimestele, kellel on 2. tüüpi diabeet või insuliiniresistentsus, ei pruugi see olla soodne. Sellisel juhul on eriti oluline süüa banaane harva ja mõõdukalt.
Tähelepanu tasub pöörata ka banaani küpsusastmele. Mida küpsem on vili, seda kiiremini omastab organism selles sisalduvat suhkrut. Tumekollased banaanid pruunide laikudega võivad veresuhkru kõikumisi tundlikel inimestel eriti soodustada.
Neeruhaigused ja kaaliumi liigsus
Üks banaanide olulisemaid omadusi on nende kõrge kaaliumisisaldus, kuid neeruhaiguste korral võib see muutuda ohtlikuks. Kui neerude töö on häiritud, ei suuda organism kaaliumi ülejääki piisavalt hästi väljutada. Selle tagajärjel võib tekkida hüperkaleemia, mis mõjutab südamerütmi ja võib olla eluohtlik.
Inimesed, kes saavad dialüüsravi või kellel on diagnoositud krooniline neeruhaigus, peaksid banaanide söömist kindlasti arutama arstiga. Ka väike liigsus võib sellisel juhul tuua tõsiseid tagajärgi. Seetõttu on siin eriline ettevaatlikkus hädavajalik.
Banaanide koosmõju ravimitega
Banaanides sisalduv kaalium võib võimendada teatud ravimite toimet ja tõsta kaaliumitaset veres liigselt. See on eriti oluline neil, kes võtavad:
- beetablokaatoreid,
- AKE inhibiitoreid (AKF inhibiitoreid),
- kaaliumi säästvaid diureetikume (kaaliumi säilitavad uriinieritust soodustavad ravimid).
Kui neid ravimeid kasutatakse regulaarselt ning samal ajal süüakse sageli banaane, võib südamekoormus ja rütmihäirete oht suureneda.
Seetõttu soovitavad arstid selliste ravimite kasutajatel banaanide tarbimist tihti piirata. Sageli piisab väiksematest portsjonitest või harvemast söömisest, kuid lõplik otsus peab olema individuaalne. Oluline on mitte alahinnata pikaajalise tarbimise mõju.
Allergia ja kehakaalu kontroll
Kuigi banaaniallergia ei ole väga sage, esineb seda siiski ning see võib tulla üllatusena. Tüüpilised sümptomid on sügelus suus või kurgus, nahalööve, nõgestõbi ning harvem ka hingamisraskus. Mõnikord on selline reaktsioon seotud allergiaga lateksi või kase õietolmu vastu.
Samuti ei ole banaanid kuigi vähekalorsed – üks keskmise suurusega vili sisaldab ligikaudu 100 kilokalorit ning märkimisväärses koguses lihtsuhkruid. Inimestele, kes soovivad kaalu langetada, on see oluline tähelepanek, eriti juhul, kui banaane süüakse sageli.
Parim on banaanid läbimõeldult menüüsse põimida ja mitte unustada mitmekülgset toitumist. Nii saab nende headest omadustest kasu, ilma et see takistaks tervise- või kaalueesmärkide saavutamist.
