MRM.EEMRM.EEMRM.EE
  • Kõik uudised
  • Eesti
  • Maailm
  • Tervis
  • Autod
  • Tehnika
  • Vaba aeg
  • Teadus
  • Astroloogia
Otsi
Kategooriad
  • Astroloogia
  • Autod
  • Eesti
  • Elu
  • Internet
  • Maailm
  • Mängud
Rohkem
  • Rahandus
  • Teadus
  • Tehnika
  • Tervis
  • Toit
  • Vaba aeg
Toimetus
  • Meist
  • Kontakt
  • Kasutustingimused
  • Privaatsuspoliitika
Logi sisse
MRM.EEMRM.EE
Otsi
  • Kõik uudised
  • Eesti
  • Autod
  • Maailm
  • Kategooriad
    • Tehnika
    • Tervis
    • Teadus
    • Elu
    • Mängud
    • Internet
    • Rahandus
    • Astroloogia
    • Toit
    • Vaba aeg
  • Kontakt
  • Meist
  • Privaatsuspoliitika
  • Kasutustingimused
Kas sul on olemasolev konto? Logi sisse
  • Privaatsuspoliitika
  • Kasutustingimused
  • Kontakt
© 2026 Kogu sisu, kui ei ole märgitud muud allikat, kuulub MRM.EE ning selle kopeerimine ilma kirjaliku loata on keelatud.
MRM.EE > Kõik uudised > Teadus > Teadlased paljastasid šokistava tõe koerte päritolu kohta
Teadus

Teadlased paljastasid šokistava tõe koerte päritolu kohta

Maarja Kuusk
Avaldatud: 5. detsember 2025, 07:55
Jaga
4 minutit lugemist

Vaevalt keegi, nähes tänaval väikest puhvis koera, mõtleb kohe huntidele. Ometi näitab värske uuring, et isegi kõige pisemad lemmikud kannavad endas hundi geneetilist pärandit. Teadlased olid üllatunud, kui leidsid hundi DNA jälgi enamiku tänapäevaste koeratõugude genoomist.

USA teadlaste hinnangul on peaaegu kahel kolmandikul kõigist koeratõugudest tuvastatav osa hundi pärilikkusainet. Oluline on seegi, et see DNA ei ole vaid kauge mälestus ajast, mil koerad umbes 20 000 aastat tagasi kodustati. Tulemused viitavad, et koerad ja hundid on omavahel ristunud ka viimaste aastatuhandete jooksul.

Uuringu kaasautor Logan Kistler rõhutas, et see ei tähenda, nagu käiksid hundid inimeste kodudes end lemmikloomadega paaritamas. Pigem peegeldab see pikka ja keerukat suhet metsikute ning kodustatud populatsioonide vahel. Selline geneetiline vahetus on teadlaste sõnul aidanud kaasa tänapäevaste koerte välimuse ja käitumise suurele mitmekesisusele.

Sarnased uudised

70 aastat kadunud imeaine naaseb ja muudab kiibid
Šokeeriv Maa magnetvälja pööre meenutab Päikese plahvatusi
Parimad ravimid valmivad peagi Maast väljaspool
Teadlased šokeerivad: antimaterjarakett viib meist kaugemale kui Päike
Surev täht muutus hämmastavaks kosmiliseks kunstiks
Koer ja huntidevaheline sarnasus

Kuidas teadlased hundi jälgi tuvastasid?

Pikka aega valitses arusaam, et „päris“ koeral on hundi DNA-d kas väga vähe või üldse mitte. Uuringu juhtiv autor Audrey Lin tõdes, et uus andmestik muudab seda vaadet põhjalikult. Teadlaste meeskond analüüsis tuhandeid avalikult kättesaadavaid koerte ja huntide genoomijärjestusi, otsides otsese suguluse märke.

Selgus, et rohkem kui 64 protsendil tänapäevastest koeratõugudest on hundist põlvnevaid esivanemaid. Isegi nii pisikesed koerad nagu chihuahua kannavad keskmiselt umbes 0,2 protsenti hundi DNA-d. Uurija märkis muigega, et ükski chihuahua omanik ei pruugi seda sugugi üllatuseks pidada.

Millistes koertes on hunti kõige rohkem?

Hundi DNA kõige suurem osakaal ilmnes tõugudes, mis ongi aretatud hundilaadse tüübi säilitamiseks. Eriti paistsid silma Tšehhoslovakkia hundikoer ja Saarloosi hundikoer, kelle genoomis võib hundi osa ulatuda kuni 40 protsendini. See peegeldab teadlikku ja suhteliselt hiljutist aretusajalugu, mida inimesed on sihilikult suunanud.

Tavaliste seltsikoeratõugude seas osutus kõige „hundilikumaks“ Grand Anglo Francais Tricolore – ajukoeratõug, kel on umbes viis protsenti hundi DNA-d. Suure osakaaluga olid ka mitmed hurtade tüüpi koerad, nagu saluki ja afganistani hurt. Huvitaval kombel ei seostunud suurem hundi osakaal alati suure kehaga – näiteks bernhardiinidel hundi jälgi ei leitudki.

Küla- ja hulkuvate koerte roll

Küla- ja hulkuvad koerad inimeste asulate läheduses

Uuring näitas, et saja protsendi ulatuses küla- ja hulkuvatel koertel, kes elavad inimeste asulate läheduses, kuid ei kuulu ühelegi kindlale omanikule, on hundist pärinevaid geene. Kistleri sõnul loob just selliste koerte elulaad rohkem võimalusi hundiga kokku puutumiseks ning nii on hundi geenid saanud pidevalt laiemasse koerte genofondi kanduda.

Sarnased uudised

USA leidis hiiglasliku aarde, mis ohustab Hiinat
NASA teleskoop paljastas enneolematu saladuse kosmilises udus
Salapärane ATLAS külaline: mõistatuslik tulnukas raputab teadust
Teadlased lähedal surematusele? Uus preparaat peatab vananemise
Need inimesed ei unusta ühtegi nägu eluaeg!

Teadlane arutles ka, et inimese tegevus võib olla sellist ristumist soodustanud. Kui hundiemased on elupaikade kadumise või muude häiringute tõttu oma karjast eraldatud ja kohtavad kodutuid koeri, võib paaritumine muutuda palju tõenäolisemaks. Taolised olukorrad on sajandite jooksul võinud jätta selgelt loetavad geneetilised jäljed.

Käitumine ja kohastumused

Koeratõugude käitumine ja hundi geenid

Teadlased võrdlesid geneetilisi tulemusi koeratõugude kirjeldustega, mida kasutavad kinoloogide klubid. Selgus, et väiksema hundi DNA osakaaluga tõugusid iseloomustatakse sagedamini kui sõbralikke, kergesti treenitavaid ja kiindunud koeri. Hundilikumate tõugude puhul rõhutatakse aga tihti nende iseseisvamat loomust, ettevaatlikkust võõraste suhtes ning teravdatud kaitseinstinkti oma territooriumi suhtes.

Samal ajal rõhutas Kistler, et niisugused üldkirjeldused ei ole usaldusväärne ennustus iga üksiku koera käitumise kohta. Koerad on tuhandete aastate jooksul levinud väga erinevatesse maailma piirkondadesse ning pidanud kohanema paljude erinevate tingimustega. Nii võisid mõned hundi geenid osutuda teatud keskkondades lausa eeliseks.

Näiteks on Tiibeti tõugudel, nagu Lhasa Apso, leitud EPAS1 geen, mis aitab toime tulla suurtel kõrgustel, kus õhus on vähem hapnikku – sama geen esineb ka Tiibeti huntidel. Sellised leiud näitavad, kuidas hundi geneetiline pärand on aidanud koertel kohaneda äärmuslike elutingimustega üle kogu maailma.

Jaga seda artiklit
Facebook Kopeeri link Prindi
Jaga
Kommentaare pole

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Soovitame lugeda

Teadus

Did this disaster create us? A shocking discovery

Rasmus Saar
13. detsember
Teadus

Salajased kuulabaasid: robotid rajavad kodu esimestele kuu-inimestele

Rasmus Saar
28. november
Teadus

Teadlased loovad uue tuumakütuse luidest ja liblikatest

Indrek Rebane
14. detsember
Teadus

Teadlased muutsid valguse kristalliks: uus reaalsus

Rasmus Saar
16. detsember
Teadus

Teadlased šokeerivad: galaktikaid on uskumatult rohkem!

Kristjan Tamm
17. detsember
Teadus

Teadlased avastasid igavese kristalli, mis muudab kõik

Kristjan Tamm
17. detsember
Teadus

Uued andmed purustavad senised kosmoloogia tõed

Kristjan Tamm
3. detsember
Teadus

Uus imekütus: melsin leegiga, ilma tahmata revolutsioon

Indrek Rebane
16. detsember
MRM.EEMRM.EE
© 2025 Kogu sisu, kui ei ole märgitud muud allikat, kuulub MRM.EE ning selle kopeerimine ilma kirjaliku loata on keelatud.
  • Privaatsuspoliitika
  • Kasutustingimused
  • Kontakt
Tere tulemast tagasi!

Logige sisse oma kontole

Kasutajanimi või e-posti aadress
Parool

Unustasid parooli?

Pole liige? Registreeru