5. novembril kell 19 toimub Vilniuse Püha Katariina kirikus rahvusvahelise vanamuusika ansambli Canto Fiorito ainus kontsert „VIENUOLĖS MEILĖ“. Kuulajatele tutvustatakse unustatud helilooja, 17. sajandi Itaalia benediktiini Rosa Giacinta Badalla barokkmuusikat, mis on täis kirglikku armastust.
Unustatud geenius ja ainulaadne portree
Ilmselt esmakordselt maailmas tuuakse publiku ette selle seni vähetuntud, ent andeka autori põhjalik loominguline portree. Selleks on kokku tulnud barokkmuusika asjatundjate rühm Prantsusmaalt, Itaaliast, Hispaaniast ja Leedust. Kohe pärast kontserti salvestatakse Badalla teoste esmaesitustest koosnev album.
Esimest korda kõlab benediktiini helilooja muusika just benediktiini kloostri Püha Katariina kirikus, kus see sulandub harmooniliselt hoone arhitektuuristiili ja ikonograafiaga.
Naised kloostrites ja muusikas
17. sajandi Itaalias elas kloostrites 12–15 protsenti kõikidest naistest, aristokraatide seas aga koguni kuni 75 protsenti. Muusikalise andega naistele pakkusid kloostrid võimaluse end teostada – katoliiklike pühade ajal laulsid siin koorid ja solistid ning õed mängisid erinevaid instrumente.

Nende muusikalist taset võrreldi professionaalsete ooperilauljate ja -muusikutega ning kuulajate hinnangul ületati neid vahel koguni. Hoolimata kloostrieluga kaasnenud piirangutest oli naistel siin rohkem vabadust oma loomingulise hääle arendamiseks kui ilmalikus elus. Just 17. sajandi Itaalias lisandus märgatavalt rohkem naisheliloojaid ning rohkem kui pooled neist olid nunnad.
Rosa Giacinta Badalla – salapärane benediktiini helilooja
Rosa Giacinta Badalla (1660, Bergamo – u 1715) oli benediktiini nunn Milano Santa Radegonda kloostrist. Tema elust enne kloostrisse astumist ning tema muusikaõpetajatest ei ole midagi teada. Meieni on jõudnud vaid üks teosekogumik „Motetti a voce sola“ (1684) ja kaks kantaati – „Vuò cercando“ (u 1680) ja „O fronde care“ (u 1695).
Need teosed paljastavad noore autori silmapaistva meisterlikkuse ja isikupärase stiili, mida iseloomustavad vokaalne virtuoossus, temperamentne ostinaatbassi kasutamine, leidlikud meloodiad, teravad baroksed meeleolukontrastid ja suurepärane kompositsioonitehnika.
Badalla loomingut täiendavad kontserdil kaks instrumentaalsonaati, mille autor on teine nunn ja helilooja – Isabella Leonarda Novarast (Milano lähistel). Sonaadid ilmusid trükis umbes samal ajal Badalla teostega, 1693. aastal.
Armastus, millest kirjutab üks nunn
Badalla kantaatide on uurijad liigitanud ilmaliku muusika hulka. Tekib küsimus: kas nunn võis kirjutada ilmalikke armastuslaule? Ühes kantaadis räägitakse õnnelikust aednikust, kes kingib oma armsale isandale tagasihoidliku kingituse – lilled. Kes on see armastatu? Kantaatides tema nime ei mainita.

Vastuse annavad sakraalsed motetid, mis on samuti täis kõige kirglikumat ja õrnemat armastusretoorikat, kuid siin on tegemist armastusega taevase armastatu vastu, kellele on suunatud kõik tunded. Kui me teksti ei teaks, võiks seda muusikat pidada ekspressiivseks ilmalikuks armastusmuusikaks. Baroki sakraalses loomingus avalduvad kirg ja emotsioonid sama vabalt ja värvikalt, kuid adressaadiks on Jumal.
Kava loojad ja esitajaid ühendav kirg
Kontserdikava on koostanud metsosopran Renata Dubinskaitė – laulja, kes on juba mitu aastat järjekindlalt uurinud barokkajastu naisheliloojate loomingut. Ansamblit ja kava kunstilist poolt juhib tuntud korneti ja plokkflöödi mängija Rodrigo Calveyra (Brasiilia/Prantsusmaa), kogenud barokkmuusika meister, kes rikastab vokaalteoseid erinevate puhkpillide tämbrite ja improvisatsioonidega.
Laulu saadavad eriliselt pehmed ja taevalikud barokkharfi helid, mida loob Itaalia interpreet Magherita Burattini. Olulise ja virtuoosse bassipartii mängib Milano viola da gamba meister Rodney Prada, kes kasutab lisaks ka sopran-viola da gambat, asendades sellega viiulipartiid. Ajaloolistel klahvpillidel loob harmooniat Hispaania muusik Javier Núñez Rivera, kes esineb nii klavessiini kui ka väikeste orelitega.
Viieliikmeline koosseis kasutab oma instrumentide rikkalikku värvipaletti, et luua sugestiivne barokne nunna armastuse portree – armastus, mis on suunatud Jumalale.


