Tööhõiveameti (UŽT) andmetel on Leedus suur puudus insenerialase pädevusega spetsialistidest. Kõrgkoolide esindajad kinnitavad, et nii Leedus kui ka kogu Euroopas seisab nende erialade populariseerimisel ees sarnaseid väljakutseid: elukutse madal maine, praktiliste oskuste vähene rõhutamine õpingutes ning naiste tagasihoidlik osalus. Tööandjad tunnevad samuti teravalt inseneride nappust ning on seetõttu valmis pakkuma neile konkurentsivõimelist töötasu.
Inseneriõpingute populaarsus kasvab
VIKO tehnikateaduskonna dekaani Gražina Strazdienė sõnul on inseneriõpingute populaarsus tasapisi kasvamas. Tema hinnangul on suurim üliõpilaste arvu tõus näha kolmes suunas: tarkvarainseneriõppes, elektroonika ja automaatika ning mehaanika inseneriõppes.
„Õppekavasid ajakohastatakse pidevalt. Lisaks tekivad ka uued suunad, mis vastavad tänastele vajadustele: droonide projekteerimine ja juhtimine, tehisintellekti rakendamine, õpingud, mis hõlmavad kestlikkuse, kliimamuutuse ning teiste ökoloogiaga seotud valdkondade teemasid,“ selgitab G. Strazdienė.
Inseneriharidus annab tugevaima aluse
Vilniuse Gediminase Tehnikaülikooli (VILNIUS TECH) strateegiliste partnerluste keskuse direktor dr Milena Seržantė peab mainitud õppesuunas kasvavat huvi positiivseks märgiks. Tema sõnul pakub tänapäeva maailmas, kus domineerivad tehisintellekt, pilvetehnoloogiad ja muud digilahendused, just insenerialane spetsialiseerumine kõige tugevama vundamendi.
„Inseneriõpingutele motiveerivad eelkõige selged karjääriperspektiivid – nõudlus on nii suur, et enamik üliõpilastest töötab hiljemalt kolmandaks kursuseks juba erialasel ametikohal. See võimaldab neil ülikoolis omandatud teadmisi kohe praktikas rakendada ning tuua reaalse kogemuse tagasi õpingutesse, vältides vajadust ümberõppe järele. Samuti kaob üha enam stereotüüp, et insenerid on vaid ‘poltide keerajad’. Tänapäeval on tegu ühe kaasaegseima ja paremini tasustatava elukutsega,“ rõhutab dr M. Seržantė.
Insenerid on nõutud kogu riigis
Tööhõiveameti platvormil avaldatakse iga kuu keskmiselt umbes 200 tööpakkumist inseneridele ja ligikaudu sama palju inseneri- ning reaalteaduste tehnikutele.
„Sel aastal on Leedus automaatikainsenere otsitud poolteist korda rohkem kui mullu, kolmandiku võrra on kasvanud tööpakkumiste arv tehnoloogia- ja tootmisinseneridele. Samuti on kasvanud nõudlus mehaanika- ja elektriinseneride ning nende erialade tehnikute järele,“ ütleb Tööhõiveameti pressiesindaja Milda Jankauskienė.
Ta lisab, et automatiseerimine ja robotiseerimine ning ettevõtetes loodavad tooted, mis eeldavad inseneriteadmisi, kasvatavad paratamatult nii inseneride kui ka tehnikute nõudlust. Selliseid töötajaid on tänavu otsitud pea kõigis omavalitsustes. Ettevõtted otsivad üha enam insenere, kes suudaksid luua ja täiustada automatiseeritud süsteeme. Nende spetsialistide vajadus kasvab eriti kiiresti transpordi-, logistika- ja tootmissektoris.
M. Jankauskienė sõnul kuuluvad insenerid kõige nõutumate spetsialistide hulka mitte üksnes Leedu, vaid ka teiste riikide tööturul. Tehnoloogiline areng nõuab uusi oskusi, mistõttu otsitakse lisaks kogenud inseneridele ka noori spetsialiste, kes mõistavad digiteerimist ja automatiseerimist. Kuusteist Euroopa riiki on teatanud, et neil on puudus tootmis- ja insenerivaldkonna töötajatest.
Stipendiumid insenerierialade toetamiseks
„Grigeo Group“ personalijuht ja kultuurivaldkonna eestvedaja Ineta Kasparaitytė-Tratsinnikava ütleb, et koos investeeringutega moodsasse tootmisse kasvab ka vajadus tootmisliinide operaatorite ja inseneride järele, kes soovivad areneda, kasvada koos ettevõttega ning osaleda uute projektide elluviimisel.
„Tänapäevane tootmine tähendab tehnoloogiate juhtimist, automatiseeritud protsesside järelevalvet ja innovatsioonide rakendamist. Üks meie suurimaid väljakutseid on praegu konkurents talentide pärast. Mõne nišivaldkonna spetsialistide leidmine võib võtta isegi aasta, mistõttu otsime lahendusi, kuidas mitte ainult talente ligi meelitada, vaid neid ka ettevõtte sees kasvatada,“ selgitab ta.
Intervjueeritava sõnul on Grigeo grupi ettevõtted juba mitu aastat eraldanud vahendeid stipendiumideks. Kokku on stipendiumiteks eraldatud pea 80 000 eurot. Stipendiume antakse kõige motiveeritumatele üliõpilastele, kes õpivad mehaanika-, tootmistehnoloogia-, automaatika- ja robootika- ning keskkonnainseneeria programmides.
See aitab suurendada insenerierialade atraktiivsust, toetab üliõpilaste praktiliste oskuste arendamist, ning julgustab ja innustab noori valima inseneriõpinguid.
„Meie ettevõtete grupiga liitunud töötajad hindavad mitte ainult häid arenguvõimalusi, selget kompetentside arendamise süsteemi, töötasu, mis ületab turu keskmist, ja täiendavaid motivatsioonimeetmeid, vaid ka meeskonnakultuuri, mis aitab uutel töötajatel kiiresti sisse elada. Juhid leiavad iga töötaja jaoks individuaalselt aega, mõistavad noorema põlvkonna vajadusi ja panustavad nende arengusse,” ütleb I. Kasparaitytė-Tratsinnikava.
Ülikoolide ja ettevõtete koostöö toob parimad tulemused
Ettevõtete, värbamisvaldkonna ja kõrgkoolide esindajad on ühel meelel, et inseneriõpingute muutmiseks atraktiivsemaks on äärmiselt olulised sihtstipendiumid, toetus maakondadest pärit abiturientidele ning loodus- ja täppisteaduste, tehnoloogia, inseneri- ja matemaatikaainete süsteemne tugevdamine koolides.
„Kõige suuremat mõju avaldab tihe koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel, kui tudengitel on võimalus juba esimestest kursustest alates töötada reaalses projektikeskkonnas, kasutada kaasaegseid laboreid ning integreerida praktiline kogemus õpingutesse.
Näiteks Saksamaal ja Austrias kasutatakse laialdaselt duaalset õppevormi, kus üliõpilased õpivad üheaegselt ülikoolis ja töötavad ettevõttes erialasel ametikohal. Nii kinnistuvad nad väga varakult tööturul. Oleme veendunud, et lahendused toimivad tõhusalt vaid siis, kui ülikoolid ja ettevõtted tegutsevad ühiselt,“ rõhutab dr M. Seržantė.
