Kui oled kunagi veetnud päeva väikelapsega, oled ilmselt kuulnud lõputut küsimustevoolu: „Miks on taevas sinine?“, „Miks koerad hauguvad?“, „Miks ei tohi hommikusöögiks küpsiseid süüa?“
Need küsimused korduvad üha uuesti ja uuesti, kuni vanemal hakkab pea ringi käima. Ometi kinnitavad psühholoogid, et selline käitumine on väga oluline osa lapse arengust. Umbes kahe- kuni kolmeaastaselt hakkab lapse aju arenema eriti kiiresti. Ta loob uusi seoseid, õpib põhjus-tagajärg-seoseid ja püüab aru saada, kuidas maailm toimib.
Küsimus „miks?“ on lapse jaoks viis uurida, õppida ja oma mõtteid kontrollida. Iga täiskasvanu vastus aitab tal laduda oma kujuneva mõtlemise „müürile“ veel ühe teadmiste „tellisekese“.
Kui laps küsib „miks?“, ei otsi ta üksnes infot, vaid õpib ka mõtlema, järeldusi tegema ja ette nägema, mis võib edasi juhtuda. Nii loob ta endale pildi maailmast, mis annab talle turvatunde.
Uudishimu aitab lapsel end turvaliselt tunda
Kuigi vanematele võib tunduda, et lakkamatud küsimused on vaid tähelepanu otsimine, püüab laps tegelikult nii ümbritsevat paremini mõista. Kui ta teab, mis tema ümber toimub, tunneb ta end rahulikumalt ja enesekindlamalt.
See on väikelapse loomulik viis tulla toime uue info ja tundmatute nähtustega. Mõnikord pole küsimusel „miks?“ vastusega peaaegu mingit seost. Kui laps näiteks näeb liblikat ja küsib: „Miks ta oranž on?“, võib ta vastust juba aimata, kuid talle on olulisem oma rõõmu jagada: „Vaata, kui huvitav asi!“ Sellistel hetkedel muutuvad küsimused suhtlemisviisiks ja läheduse loomiseks.
Uudishimu, suhtlemissoov ja maailmast arusaamise püüe on märgid, et lapse mõtlemine areneb tervislikult.
Kuidas reageerida lõpututele „miks?“ küsimustele?
Kuigi terve päeva küsimustele vastata võib olla väsitav, tasub meeles pidada, et see on märk nutikast ja uudishimulikust lapsest. Pidev küsimuste ja vastuste dialoog aitab kujundada enesekindlust ja arendab mõtlemisoskust.
Kui tunned, et lõputu „miks?“ kurnab, proovi vastata küsimusega: „Aga kuidas sina arvad?“ või „Mida sina mõtled?“. Nii julgustad last ise lahendusi otsima. See arendab loovust ja iseseisvust.
Kõige olulisem on säilitada kannatlikkus ja vältida pahandamist. Kui vajad pausi, võid rahulikult öelda: „Teeme nüüd väikese puhkuse ja proovime hiljem koos vastuse leida.“ Kui mõni küsimus sind tõesti üllatab, on see suurepärane võimalus midagi uut koos lapsega avastada.
„Miks?“ – väikesed sammud suurde mõtlemismaailma
Lapse „miks?“ küsimused ei ole pelgalt uudishimu avaldus, vaid viis kasvada, maailma tundma õppida ja luua suhet täiskasvanutega. Seega, kui su väike laps järgmine kord küsib: „Miks on taevas sinine?“, pea meeles – see on väike samm tema suure mõtlemis- ja avastamismaailma suunas.
