Sügis VDU Kaunase asuvas botaanikaaias pole mõeldav ilma värvikirevate astrite õitsemiseta. Aias kasvatatakse üht suurimat nende hilissügiste õitsejate kollektsiooni Leedus – siin on üle 250 astrisordi, mis kuuluvad erinevatesse perekondadesse: Symphyotrichum, Aster, Eurybia, Galatella, Doellingeria, Heterotheca, Boltonia jm. Tegemist on ühe suurima ja huvitavama selle taimerühma kollektsiooniga terves riigis.
Astrid – sügise külmakindlad õitsejad
Üks astrite väärtuslikumaid omadusi on nende taluvus lühiajaliste öökülmade suhtes. Kui paljud teised lilled juba esimeste külmade järel hukkuvad, püsivad astrite õied endiselt erksad ja elujõulised. Seetõttu nimetatakse neid mõnes Leedu piirkonnas koguni „külmalilledeks“.
Astrid õitsevad tavaliselt oktoobri lõpuni, aga mõnel aastal isegi novembri alguseni. Nende õited meelitavad ligi viimaseid sügisesi mesilasi, kimalasi ja liblikaid ning on seetõttu oluline osa hilissügisesest tolmeldajate toidulauast.
Haruldased värvid: kollane ja erksroosa
Leedus on kõige tuntumad ja levinumad põõsasastrid (Symphyotrichum dumosum), virginia astrid (S. novi-belgii) ja karedalehised astrid (S. novae-angliae). Need sobivad suurepäraselt nii peenardesse, taluaedadesse kui ka naturalistlikesse istutusaladesse, sest harmoneeruvad hästi nii püsikute kui ka ilukõrrelistega.
Botaanikaaias võib näha ka mitmeid haruldasi ja erilise välimusega liike ning sorte. Näiteks:
- Symphyotrichum ericoides – peenelehine aster, mille õisikud meenutavad miniatüüraiseid kimbusid;
- peenelehine aster ‘Snow Flurry‘ – moodustab maapinda katva valge õiekatte nagu lumine vaip;
- Heterotheca villosa ‘Golden Sunshine‘ – haruldane kollaste õitega sort;
- karedalehine aster ‘Andenken an Alma Pötschke‘ – looduses harva esineva erksroosa õievärviga sort.
Mitte ainult värvilised, vaid ka liigirikkad
Astride maailm on tõeline süstemaatika mosaiik. Kunagi kuulusid nad kõik ühte laia perekonda Aster, kuid tänapäevased uuringud on näidanud, et nende päritolu, bioloogia ja välimus on oluliselt erinevad. Seetõttu on nad jagatud mitmesse lähedasse perekonda, nagu Symphyotrichum, Eurybia, Galatella jt.
Selline ümberjagamine aitab paremini mõista astrite liigirikkust, päritolu, kohastumust erinevate kasvutingimustega ja nende vormi- ning välimuse eripärasid.
Maailmas on praegu teada umbes 250–300 looduslikku liiki ning üle 3000 aretatud sordi, mis üllatavad nii värvi kui ka õitsemisaja mitmekesisusega.
Aretuse ajalugu ja kuulsad sordid
Esimesed astrisordid aretati Euroopas juba 18. sajandi lõpus. Hiljem, 19.–20. sajandil, kujunesid peamisteks aretuskeskusteks Saksamaa, Madalmaad, Suurbritannia ja Tšehhi, viimastel aastakümnetel ka Poola, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid.
Uute sortide loomisel pööratakse erilist tähelepanu:
- õitsemisajale,
- õite kujule ja värvusele,
- haiguskindlusele.
Mõnest tänapäevasest sordist on saanud rahvusvahelised klassikalise aiaesteetika sümbolid, näiteks ‘Professor Anton Kippenberg’ ja ‘Little Carlow’.
Vähenõudlikud, põua- ja külmakindlad
VDU botaanikaaias saab näha nii ajaloolise aretuse sorte kui ka uuemaid tšehhi, poola ja saksa aretajate loodud taimi. Astrid jõudsid Leetu 19. sajandi lõpus koos teiste populaarsete Euroopa aiailutaimedega. Nagu teisteski põhjamaades, said neist kiiresti lemmikud tänu vastupidavusele, pikaajalisele õitsemisele ja erksatele värvidele.
Astride kasvatamine pole keeruline:
- parim kasvukoht on päikeseline;
- sobib keskmise viljakusega, vett hästi läbilaskev muld;
- nad ei talu liigniiskust, seega on oluline tagada hea drenaaž;
- enamik liike on põua- ja külmakindlad;
- iga mõne aasta tagant tasub puhmik jagada ja noorendada, et õitsemine oleks rikkalikum;
- kõrgemad sordid on mõistlik toestada või istutada teiste püsikute vahele, mis neid loomulikult toestavad.
Astride kollektsioon kui teaduse ja hariduse vara
VDU botaanikaaia astrikollektsiooni algus ulatub 20. sajandi keskpaika, mil esimesed taimed toodi siia teistest botaanikaiaedadest. Aja jooksul on kollektsioon järjest täienenud ja mitmekesistunud.
See astrikollektsioon on ühtaegu:
- esteetiline sügisene pärl,
- teaduslik väärtus – võimalus uurida taimede mitmekesisust, bioloogiat ja aretust,
- hariduslik allikas külastajatele.
Siin saab põhjalikumalt tutvuda astrite päritolu, liigirikkuse, bioloogiliste omaduste ja aretuslooga. See on üks neist kollektsioonidest, kuhu tasub igal sügisel tagasi tulla – eriti neil, kes otsivad värvide, vormide ja botaaniliste nüansside täiuslikku kooskõla.
