Paljude inimeste igapäev möödub kiirustades ja tiheda ajagraafiku järgi, mistõttu võib olla keeruline leida hetke, et luua lastega tõeliselt lähedane kontakt. Ometi rõhutavad eksperdid, et üks tõhusamaid viise peresuhte tugevdamiseks ja heaolu toetamiseks on üllatavalt lihtne – mäng.
Mäng ei ole ainult lõbu pärast – see aitab nii lastel kui ka täiskasvanutel vähendada ärevust ja stressi ning luua sügavamaid emotsionaalseid sidemeid. Et innustada peresid leidma oma päevades aega lihtsateks ühisteks mänguhetkedeks, on IKEA loonud uue kollektsiooni, mis sobib igas vanuses lastele ja täiskasvanutele.
Mäng kui loomulik koosolemine, mitte etteaste
Paljudele täiskasvanutele võib ainuüksi mõte mängimisest tunduda võõras või ebamugav. Mõnele ei sobi üldse kujutleda end dinosauruseks või ehitada klotsidest losse, teistel jääb puudu ajast või jõust, et mängu sisse elada. Lastepsühholoog Aušra Kurienė kinnitab aga lapsevanemaid, et mäng ei pea olema keeruline ega teatrilik – tõeliselt väärtuslik mäng sünnib lihtsalt koos olemisest, mitte rollimängust.
15 minutit, mis võivad suhteid muuta
Isegi väga lühikesed ja lihtsad mänguhetked aitavad lapsel tunda end armastatuna, turvaliselt ja perre kuuluvana. A. Kurienė sõnul on mäng üks võimsamaid vahendeid lähedase suhte loomiseks – ning selleks ei ole vaja ei palju aega ega erilist ettevalmistust.
„Tahaksin kõigile lapsevanematele öelda, et mäng lapsega ei ole raisatud aeg. Vastupidi – see on üks mõtestatumaid viise sideme loomiseks. Mäng pakub tohutult palju võimalusi: koos õppida, luua, isegi lahendada konflikte. See on justkui laboratoorium, kus laps elab läbi kogu oma elu – rõõmud, väljakutsed ja avastused. Kui pühendute neile hetkedele päriselt, siis naasete hiljem oma tavapäraste, korraks mängu nimel edasi lükatud toimetuste juurde suurema kerguse ja keskendumisvõimega ning tunnete end vähem pinges,“ selgitab psühholoog.
Ei pea olema “lõbus isa või ema”
Mängu sisseelamiseks ei pea lapsevanem olema „klassikloun“, supernäitleja ega erakordselt loominguline – piisab siirast soovist koos olla. Spetsialist julgustab täiskasvanuid järgima last, kuid samal ajal pöörduma ka iseenda huvide poole – olgu selleks muusika, loodus, sport või midagi muud –, et leida ühisosa läbi uudishimu ja jagatud rõõmu.
„Loodus ja selle uurimine on universaalsed teemad, mis kõnetavad peaaegu kõiki. Luues seda uut peredele mõeldud kollektsiooni, soovisime äratada ühist imetlusvõimet ja innustada nii lapsi kui täiskasvanuid uurima justkui omaenda koduseks saanud savanni. Jagades põnevaid fakte loomade kohta, loodame sütitada uusi ideid ning muuta iga õppimishetke uue mängu või avastuse alguseks,“ ütleb IKEA sisekujundusosakonna juht Morta Bučinskienė.
Psühholoog toob esile, et erinevad fantaasiamängud ja vahendid, mis julgustavad vabalt mängima, on kasulikud igas vanuses lastele, kuid eriti olulised on need eelkooliealistele ja algklassilastele, kelle maailmataju on veel tugevalt seotud maagilise mõtlemisega.
„Igasugused vahendid ja mänguasjad, mis aitavad lastel oma kujutlusvõimet väljendada ja luua isiklikke lugusid, toetavad nende emotsionaalset arengut. Need võimaldavad väljendada tundeid, millele lapsel võib-olla pole veel sõnu või julgust. Meil kõigil on emotsioone, mis ei tundu kuigi mugavad, kuid kui kõik see juhtub hoopis argliku jänese või vapra tiigri elus, on lapsel neid tundeid kergem taltsutada, läbi elada ja mõista nende tähendust,“ võtab A. Kurienė teema kokku.
Kuidas kodus mängule ruumi teha?
Sisekujundaja rõhutab, et kui kodus näib mängimiseks vähe ruumi olevat, piisab tihti väikestest muudatustest: „Mängimiseks ei ole vaja suurt pinda ega kalleid mänguasju. Piisab, kui seada elutuppa väike nurgake pehme vaibaga, panna sinna paar kergesti ligipääsetavat korvi mänguasjade, raamatute või loovat mängu soodustavate vahenditega – näiteks klotsid või kostüümid rollimänguks. Kõige olulisem on, et ruum oleks hubane, mitte ülekoormatud ning kergesti ümberkorraldatav. Lapsele sõbralik kodu ei tähenda täiuslikku korda – see tähendab luba ette kujutada, luua ja vahel ka natuke segadust tekitada, et laps tunneks end igas kodu nurgas oodatuna ja olulise pereliikmena.“
A. Kurienė sõnul toovad mängud igapäevaellu rõõmu, mis on hädavajalik.
Mäng kui emotsionaalne “kütus” kogu perele
„See toidab meid. Elevus, avastamisrõõm ja naer aitavad lastel emotsionaalselt kasvada ning samal ajal toetavad ka täiskasvanuid oma tunnete teadvustamisel ja läbielamisel. Mänguline kodune õhkkond, kus ei pea kogu aeg tõsine olema, kus võib katsetada uusi asju ja lihtsalt nautida üksteise seltskonda, toetab aju tervislikku arengut ja loob püsivaid positiivseid mälestusi,“ rõhutab spetsialist.
Ta meenutab, et rõõmu ei ole vaja ainult headel päevadel. Lõbu ja mäng aitavad perel tulla toime stressiga. Kui laps tuleb koolist koju pärast rasket päeva või vanemad naasevad väsinuna töölt, võib ühine mäng – olgu see kasvõi naljade jutustamine õhtusöögi ajal või majapidamistööde muutmine mänguks – aidata pingetest vabaneda ja omavahelist sidet taastada. Mäng aitab lastel valmistuda ka keerulisteks olukordadeks, näiteks arsti juurde minekuks või kontrolltööks, sest turvalises mängus saab läbi proovida erinevaid stsenaariume ja nendega seotud tundeid juba ette läbi elada.
