USA koolipiirkondade ühishagi tehnoloogiahiidude Meta, Google’i, TikToki ja Snapchati vastu on sütitanud ühe viimase kümnendi tõsisema vaidluse selle üle, kui suur vastutus lasub sotsiaalmeediaplatvormidel. Avalikkuse ette jõudnud toimetamata kohtudokumendid heidavad eriti sügava varju Metale – ettevõttele, mis on aastaid deklareerinud, et tegutseb „selleks, et inimesi lähendada“.
Nüüd väidetakse aga, et juba viis aastat tagasi oli ettevõttel olemas sisemine uuring, mis näitas selget põhjuslikku seost Facebooki ja Instagrami kasutamise ning kasutajate vaimse tervise halvenemise vahel. Ja mis kõige murettekitavam – dokumentide kohaselt ei soovinud Meta neid järeldusi mitte üksnes avalikustada, vaid mattis kogu uuringu sisuliselt maha. Selline süüdistuste teravus ehmatab isegi neid, kes on harjunud suurte tehnoloogiafirmade skandaalidega.
Varjatud sisemised uuringud
Süüdistuste keskmes on „Project Mercury“ – Meta sisene uurimisprojekt, mis viidi läbi umbes viis aastat tagasi. Selle eesmärk oli hinnata, kuidas sotsiaalvõrgustikud mõjutavad kasutajate emotsionaalset seisundit. Dokumentide väitel olid tulemused šokeerivad: inimesed, kes ei kasutanud ühe nädala jooksul Facebooki ega Instagrami, tundsid vähem depressiooni, ärevust, üksildust ja sotsiaalset võrdlemist. Teisisõnu – lühike paus sotsiaalmeediast mõjus otseselt ja positiivselt vaimsele tervisele.
Sellest hoolimata ei saanud need andmed süüdistajate sõnul ei muutuste lähtepunktiks ega isegi laiema arutelu aluseks, vaid uuring peatati ja tulemused summutati. Meta väitis väidetavalt siseringis, et tulemused võivad olla „reostatud avalikus ruumis leviva narratiiviga“ sotsiaalmeedia kahjulikkuse kohta. Uuringut läbi viinud töötajad kinnitasid aga Reutersi andmetel juhtkonnale vastupidist: nende sõnul olid tõendid usaldusväärsed ning näitasid selgelt põhjuslikku seost platvormide kasutamise ja suurenenud sotsiaalse võrdluse tunde vahel. Üks töötaja võrdles olukorda isegi tubakatööstuse praktikatega, kui viimane varjas infot sigarettide tervisekahju kohta.
Süüdistused, mis võivad muuta Meta ütlusi Kongressis
Kui kohtudokumentides avaldatud info osutub tõeseks, tähendaks see, et Meta võis teadlikult eksitada USA Kongressi. Ettevõte on ametlikult väitnud, et tal puuduvad toimivad viisid hindamaks oma toodete mõju teismeliste – eriti tüdrukute – vaimsele tervisele. Nüüd välja ilmunud dokumendid joonistavad aga teistsuguse pildi: kui uuringud olid tehtud ja tulemused teada, siis teadis Meta tegelikult rohkem, kui ta avalikult tunnistas.
Naeruväärselt nõrgad noorte kaitsemeetmed
Hagi kohaselt ei piirdunud Meta üksnes uuringutulemuste varjamisega, vaid kujundas teadlikult noortele mõeldud turvameetmed nii, et need oleksid väheefektiivsed. Funktsioonid, mis oleksid võinud nooremaid kasutajaid paremini kaitsta, tehti väidetavalt keeruliseks üles leida ning osa neist blokiti sootuks, kartes võimalikku negatiivset mõju platvormi kasvule.
Eriti jahmatav on süüdistus sisu modereerimise osas: dokumentides väidetakse, et Meta seadis ülimalt kõrge piiri kasutaja lõplikuks blokeerimiseks. Väidetavalt võis inimene jääda vahele kuni 17 korral katsetega tegeleda seksuaalse ärakasutuse eesmärgil inimkaubandusega, enne kui ta platvormilt eemaldati. Kui see info leiab kinnitust, tekib paratamatult küsimus, kas ettevõte suudab – või soovib – oma platvormil toimuvaid ohtlikke tegevusi tegelikult kontrollida.
Lasteturvalisus versus tulud: mille kasuks Meta otsustas?
Aastate jooksul kasvas Meta suhtes surve tugevdada laste ja noorte kaitset. Süüdistajate sõnul valis ettevõte aga hoopis teise tee: selle asemel et rakendada rangemaid turvameetmeid, märgati, et teismeliste kõrget kaasatust toetab osaliselt ka neid kahjustav sisu. Ning sellise sisu vähendamisest otsustati loobuda – sest see oleks tähendanud väiksemaid tulusid.
Dokumentides mainitakse ka, et 2021. aastal olevat Mark Zuckerberg öelnud, et laste turvalisus ei ole tema „peamine prioriteet“. Noorte kaitse eest vastutava meeskonna tugevdamise asemel seadis ta esikohale metaversumi arendamise ning lükkas tagasi palved suunata rohkem ressursse laste turvalisuse algatustesse.
Meta vastus: „Süüdistused on kontekstist välja rebitud“
Meta esindaja Andy Stone lükkas kõik süüdistused kategooriliselt tagasi. Tema sõnul tuginevad dokumendid „kontekstist välja rebitud lõikudele“ ja „valedele tõlgendustele“. Stone väitis, et Project Mercury peatati metoodiliste puuduste tõttu ning et ettevõtte teismelistele suunatud turvameetmed on tegelikult tõhusad. Samuti rõhutas ta, et kehtiva poliitika järgi eemaldatakse seksuaalse ärakasutuse ja inimkaubandusega seotud kontod kohe, kui keegi neist teada annab.
Mis saab edasi?
Kohtuprotsessi istung, kus seda kaasust arutama hakatakse, on kavandatud 26. jaanuarile 2026 Põhja-California ringkonnakohtus. Meta on juba esitanud taotluse, et eemaldada hagist ettevõtte sisemised dokumendid, millele süüdistajad suures osas toetuvad. Isegi kui osa materjalist tunnistatakse kohtus kasutuskõlbmatuks, jääb see lugu paratamatult oluliseks osaks avalikust arutelust – mitte ainult laste turvalisuse, vaid ka tehnoloogiaettevõtete vastutuse üle ajastul, mil nende tooted mitte üksnes ei kujunda, vaid ka otseselt muudavad inimeste emotsionaalset elu.
Fotod on illustratiivsed © Unsplash ja © Canva.
