Öö toob sageli endaga kaasa tumedamad mõtted. Kui maailm vajub vaikusesse, hakkab inimese mõistus teisiti tööle – tekivad kurvad ar murelikud mõtisklused, suureneb iha kahjulike asjade järele ning kasvab impulsiivsete otsuste oht. Üha enam teadlasi hoiatab, et pärast südaööd üleval olemine võib olla ohtlik nii emotsionaalsele kui ka füüsilisele tervisele.
Uuringud näitavad, et öösel hakkab aju toimima teistsugusel režiimil kui päeval. Pimeduse saabudes muutub inimene vastuvõtlikumaks negatiivsetele emotsioonidele, kaotab erksust ja enesekontrolli, ning riskantsed ideed tunduvad ahvatlevamad.
Loomulik ööpäevarütm ja aju töö
Ekspertide sõnul on nende muutuste taga loomulik ööpäevarütm – bioloogiline tsükkel, mis juhib meie und, meeleolu ja käitumist. 2022. aastal avaldatud hüpotees „Mind After Midnight“ („Mõistus pärast keskööd“) ütleb, et inimese keha ja mõistus on kohandunud 24-tunnise tegevusritmiga. Päeval on aju aktiivne ja orienteeritud tegutsemisele, öösel aga puhkusele. Kui see rütm on häiritud, muutub meie mõtlemine viisil, mis võib soodustada ohtlikku käitumist.
Miks öö muudab meie teadvust?
Evolutsioonilisest vaatenurgast on see loogiline. Inimene on alati olnud päevane olend, kes pimedal ajal muutub kergemaks saagiks. Ellujäämise nimel arenes ajust välja suurenenud tundlikkus ohtude suhtes just öösiti. Kunagi aitas see omadus elus püsida, kuid tänapäeval paneb see meid liigselt keskenduma negatiivsele ning üle hindama võimalikke ohte.
Selline psühholoogiline nihe muudab ka meie motivatsioonisüsteemi. Aju reageerib tugevamalt lühiajalisele naudingule – seetõttu tekib öösel suurem soov suitsetada, süüa ebatervislikku toitu või teha midagi riskantset. Unetus või vähene uni võimendab seda mõju veelgi: inimene muutub impulsiivsemaks ning kaotab võime oma tegude tagajärgi kainelt hinnata.
Ohud, mis varitsevad pärast südaööd
Harvardi ülikooli teadlane Elizabeth Klerman märgib, et miljonid inimesed on öösiti ärkvel, kuigi nende aju ei tööta enam sama hästi kui päeval. Selline seisund võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi: tähelepanu hajub, emotsioonid muutuvad pidurdamatuks ja otsustusvõime halveneb.
Teadlased toovad esile kaks kõnekat näidet. Üks neist on narkootikume tarvitav inimene, kes suudab end päeval tagasi hoida, kuid annab öösel tungidele järele. Teine on unetuse all kannatav üliõpilane, kellele öötundidel hakkab tunduma, et elul pole mõtet. Taolised olukorrad võivad lõppeda traagiliselt: suitsiidirisk on südaööst kella kuueni hommikul kuni kolm korda kõrgem.
Mida teeb öine aeg meie käitumisega?
Sarnane muster on täheldatud ka narkootikumide tarvitajate seas. Brasiilias läbi viidud uuring näitas, et ületarbimise ja üledoosi oht on öösel peaaegu viis korda suurem. See ei pruugi olla seotud üksnes pimeduse või unepuudusega, vaid ka reaalsete neuroloogiliste muutustega ajus.
Praegu on veel vähe uuringuid selle kohta, kuidas öine ärkvelolek mõjutab aju preemiakeskust ja motivatsiooni. Seetõttu ei tea me piisavalt, milline mõju on öötöödel neil, kelle töö nõuab erakordset tähelepanu ja vastutust – näiteks vahetustega töötajatel, arstidel, pilootidel või autojuhtidel. Kuus tundi ööpäevast jääb meie teadvusest endiselt suurel määral mõistatuseks ning teadus on alles alustamas teekonda, et mõista, mis tegelikult toimub inimese ajus pärast südaööd.
