Paljude nutitelefonide kasutajate jaoks on vähemalt korra elus ette tulnud olukord, kus seadme ekraan on purunenud – mõnel juhtub seda koguni mitu korda.
Elektroonikakindlustuse ettevõtte „NowSourcing“ andmetel otsustab koguni 59 protsenti inimestest pärast telefoni lõhkumist osta uue seadme. Sama küsimus vaevab paljusid ka siis, kui rike on tunduvalt väiksem kui katki läinud ekraan.
Sellest, millal tasub oma telefoni välja vahetada ja millal on mõistlikum see siiski remonti viia, räägib „Can‘t Stop“ nutitelefonide remondiettevõtte juht Alimas Rubinskis.
Olulisim kriteerium – remondi hind
Levinud rusikareegel ütleb, et remontimine tasub end ära juhul, kui paranduskulu ei ületa poolt samaväärse uue telefoni hinnast. Alimas Rubinskise sõnul on see reegel aga liiga üldine ega anna alati realistlikku pilti.
„Kui telefoni ekraan on küll katki, kuid toimib, tasub seadet remontida vaid siis, kui remondi hind ei ületa kolmandikku telefoni väärtusest. Kui ekraan enam üldse ei tööta, võib tõepoolest arvestada kuni poole telefoni hinnast. Sageli purunevad ka telefoni tagaküljed – neid tasub vahetada vaid juhul, kui välimus on tõesti väga oluline ja telefon ise pole veel vana. Muidu on lihtsam ja odavam panna ümber kaitseümbris.“
Näiteks originaalosade kasutamisel maksab „iPhone 14 Pro Max“ ekraani vahetamine ligikaudu 350 eurot, tagaklaasi vahetamine 130 eurot ja aku vahetamine 120 eurot. Kuna uue samaväärse mudeli hind on endiselt üsna kõrge, tasub sellist seadet üldjuhul remontida. Samal ajal võib „Galaxy S21 Ultra“ ekraani vahetus maksta umbes 314 eurot, kuid tegemist on peaaegu viie aasta vanuse telefoniga – sel puhul selline kulu ennast enamasti ei õigusta.
Remondi hind ja keerukus sõltuvad otseselt rikke iseloomust. Tarkvaraprobleemid lahenevad sageli kiiresti ja soodsalt, füüsilised kahjustused, nagu purunenud ekraan, nõuavad aga märksa suuremat investeeringut. Kõige kallimad on enamasti emaplaadi remont ning kahjustused, mille on põhjustanud kokkupuude vedelikega.
Mida vanem on seade, seda keerulisem võib olla kvaliteetsete varuosade leidmine. See puudutab eriti 3–4 aastat ja kauem kasutuses olnud mudeleid, mille originaalosade tootmine on tihti juba lõpetatud. Standardsete komponentide – näiteks ekraani või aku – vahetamine on üldiselt lihtsam, kuid harvemad rikked (mikrofoni, emaplaadi jm probleemid) võivad muutuda tõsiseks väljakutseks või osutuda üldse mitte tasuvaks.
Spetsialisti sõnul tuleb alati hinnata ka seda, kas seade vastab jätkuvalt kasutaja vajadustele. Kui telefoni töökiirus ja võimalused on endiselt piisavad ning tarkvara saab jätkuvalt turvauuendusi, võib remont pikendada selle eluiga veel mitme aasta võrra. Uusimad „iPhone’i“ mudelid saavad uuendusi ligikaudu 7 aastat, paljud „Androidi“ tipp- ja keskklassi telefonid 4–7 aastat. See tähendab, et enamik kasutajaid võiks oma telefoni vahetada pigem iga 5 aasta tagant või isegi harvem.
Millal remontimine enam ei tasu ära?
Kuigi remontimine on sageli mõistlik ja rahakotisõbralik otsus, leidub olukordi, kus uue seadme soetamine on mõistlikum valik. Enne otsuse langetamist tuleks enda jaoks selgeks teha rahalised võimalused, isiklikud vajadused ja seadme üldine seisukord. Üldjuhul ei ole telefoni remont enam otstarbekas järgmistel juhtudel:
Remondi hind on liiga kõrge. Kui remondikulu ulatub 50–60 protsendini samaväärse uue telefoni hinnast, on enamasti mõistlikum investeerida uude seadmesse.
Telefon ei saa enam turvauuendusi. See ohustab nii isikuandmete turvalisust kui ka kasutusmugavust – aja jooksul toetab telefon üha vähem rakendusi ning seadet muutub järjest ebamugavam kasutada.
Korduvad või mitmed erinevad rikked. Kui lisaks peamisele probleemile esineb ka teisi puudusi (näiteks kiiresti tühjenev aku, aeglane töö, ülekuumenemine), võib remontide jada kujuneda liiga kulukaks ega lahenda probleemi pikas plaanis.
A. Rubinskis tuletab meelde, et parandamatud või kasutusest kõrvaldatud telefonid tuleks alati viia spetsiaalsetesse elektroonikajäätmete vastuvõtupunktidesse. Seadmete võimalikult pikk kasutamine aitab samal ajal vähendada survet Maa loodusvaradele.
Remontimise mõju keskkonnale
„Eelistus seadet parandada, mitte kohe uut osta, aitab otseselt vähendada elektroonikajäätmete hulka. Uuringud näitavad, et igal aastal visatakse ära ligikaudu 435 tuhat tonni nutitelefone, kuid neist vaid umbes 16 protsenti jõuab ringlussevõtuni. Ülejäänud seadmed satuvad prügilatesse, kus need reostavad keskkonda ohtlike ainetega.
Samuti ei tohiks unustada, et seadmete remontimine säästab tootmiseks vajalikke ressursse – haruldasi metalle, plastikut ja energiat. Mida kauem me oma olemasolevaid telefone kasutame, seda väiksem on vajadus uute seadmete tootmiseks ja sellega kaasnevaks keskkonnakoormuseks.“
