Viimastel nädalatel poriseks muutunud Raplamaa veoteedel, mida kasutatakse Rail Balticu põhitrassi ehituseks, on tehtud terve rida muudatusi: mitmel lõigul on materjalivedu peatatud, mitmel vähendatud ning puhastustöid on tihendatud nii Verstonil kui ka Taristonil. Mitmes lõigus on teede seisukord juba paranemas, teistes jätkub puhastamine kõrgendatud koormusega. Ehitusettevõtted kinnitavad, et teede olukorda hinnatakse lõikude kaupa iga päev ning operatiivsetele teavitustele reageeritakse kiiresti.
Alates novembrist on Raplamaa teedele avaldanud mõju nii tavapärasest pehmem sügis kui ka esimesed lumesajud. Samal ajal on jätkunud Rail Balticu ehituseks vajalikud veod, mis on toonud kaasa tavapärasest porisemad olud ning keerulisemad sõidutingimused. Verston ja Tariston kasutavad pidevalt mitmesuguseid puhastusmeetmeid ning teevad tihedat koostööd kohalike omavalitsuste ja Transpordiametiga, et tagada võimalikult puhtad ja ohutud teed.
Harjumaa/Raplamaa piir – Loone lõik (Verston)
Selle lõigu teede seisukord on hinnatud heaks. Iga päev töötab kaks harjaautot ning vajadusel kasutatakse ka imurautot. Odulemma karjääris pestakse veokeid survepesuritega, mis on oluliselt vähendanud teede määrdumist. Viimastel nädalatel teostas materjalivedusid kokku 24 veokit.
Loone – Hagudi lõik (Verston)
Sellel lõigul on kasutusel kaks harjaga masinat ning teede seisukord on hinnatud rahuldavaks. Materjali veetakse Rainu (Trev-2) karjäärist kuue poolhaagisega. 20. novembril lõpetati ületus riigiteel 15 Tallinn–Rapla–Türi, mistõttu päevasel ajal sellel lõigul enam vedusid ei toimu.
Hagudi – Alu lõik (Tariston)
Tariston lõpetas alates 20. novembrist karjääridest materjaliveod ning võimalikust tööde taasalustamisest antakse eraldi teada. Teedel 20131 ja 20113 vedusid enam ei teostata, teel 20141 toimusid veod kuni 19. novembrini. Praegu on põhirõhk kriitiliste ristmike puhastamisel ning harjamistöid tehakse järjepidevalt.
Alu – Kärpla lõik (Verston)
Lõigul on teede seisukord hinnatud rahuldavaks. Järelevalveüksus teeb vähemalt kolm korda nädalas regulaarseid ülevaatusi ning puhastust teostavad kuus puhastusüksust, mis katavad Orava, Purila, Reinu ja Rüütja karjääridega seotud lõigud ning Rapla jaama ja Raikküla tsooni. Koostöö vallaga toimib sujuvalt ning teavitustele reageeritakse operatiivselt.
Lisameetmed pori vähendamiseks
Lisaks juba kasutusel olevatele lahendustele – teede sagedasem harjamine, rataste pesu ja reageerimismeeskondade kiire töö – kaaluvad ettevõtted ka täiendavaid ajutisi meetmeid, mis aitaksid vähendada pori kandumist madalama kandevõimega lõikudele.
Võimalikud ajutised lahendused on näiteks:
- veograafikute kohandamine tundlike ilmastikuolude ajal,
- osa vedude suunamine alternatiivsetele lõikudele või ajutine peatamine,
- lisapuhastusüksuste rakendamine kohtades, kus veokite liikumine on ajutiselt suurem.
Sellised lühiajalised kohandused võimaldavad jooksvalt leevendada pori tekkimist teedel, kuni ilmastikuolud stabiliseeruvad ja teede koormus väheneb. Hetkel kulgeb ehitus vastavalt ajakavale, et rahvusvaheline kiirrongiliiklus Tallinna ja Varssavi vahel saaks alata 2030. aastal.
Küsimused ja kontaktid
Kui tekib küsimusi või kui probleem puudutab konkreetset lõiku, saab kõige kiirema info vastava lõigu veebilehelt või võttes otse ühendust ehitajaga. Lõikude kaupa on info leitav Rail Baltic Estonia kodulehelt: www.rbestonia.ee.
Rail Balticu projekteerimise ja ehitamisega seotud küsimustes Raplamaal saab ühendust võtta aadressil info@rbestonia.ee.
Täname kogukonda kannatlikkuse ja tagasiside eest. Koostöös partneritega teeme kõik selleks, et liiklus oleks võimalikult ohutu ja teed võimalikult puhtad.
