Küsimus, kas ulatab meile vanaduspõlves klaasi vett, saadab paljusid juba lapsepõlvest. See oli omamoodi meeldetuletus perekonnast ja kohusest. Nüüd kõlab see järjest enam nagu üsna tõsine tehnoloogiline vihje.
Veel hiljuti oleksime sellise vastuse andnud poolnaljaga. Kuid tehisintellekt ja robootika arenevad nii kiiresti, et sellest stsenaariumist on saanud päris plaan. Tundub, et tulevik võib olla palju mehhaanilisem, kui seni ette kujutasime.
Igapäevane abi vananevas ühiskonnas
Vananevas ühiskonnas muutub kõige olulisemaks abi igapäevaelus. See ei tähenda üksnes arstiabi, vaid ka lihtsaid toiminguid kodus. Seetõttu nähakse roboteid üha sagedamini tulevaste hooldus- ja majapidamispartneritena.
Humanoidide ajastu ja avalikud etteasted
Aastate jooksul oleme harjunud nägema roboteid kui tantsivaid metallloomi või telesaadete meelelahutust. Selliseid pilte pakkusid nii Boston Dynamics kui ka vanemad robotite võitlusi näidanud saated. Tänapäeval on lava vallutanud humanoidid, kes seisavad püsti ja liiguvad inimese sarnaselt.
Nad teevad saltosid, hüppavad üle takistuste, ronivad treppidest ning suudavad ettevaatlikult kanda ka õrnu esemeid. Hiinas korraldatakse juba robotivõistlusi, kus mõned neist jooksevad koos inimestega poolmaratone. Vahel peavad loojad lausa tõestama, et roboti sees on vaid metall, mitte inimene.
Reaalne maailm seab karmimad nõudmised
Silmapaistev klipp laborist ei näita kunagi kogu tegelikkust. Seal saab teha kümneid katseid ja näidata vaid üht õnnestunud tulemust. Igapäevaelus peab robot toimima tuhandete korduste kaupa, eri kodudes ja ilma vigadeta.
Tasakaalu hoidmine kahel jalal, raskuse ülekandmine, lugematu hulk uksekäepidemeid või vaip põranda peal – kõik see on masinale suur väljakutse. Inimesele on see loomulik tänu evolutsioonile, kuid robotile tähendab see keerulist matemaatikat. Seepärast jäävad usaldusväärsus, ohutus, hind ja energiakulu suurimateks piduriteks.
Kas me vajame inimesesarnaseid roboteid?
Mida rohkem humanoid inimesed välja näevad ja liiguvad, seda suurem on ebamugavustunde oht. Kui kodud ja kontorid on küll kohandatud inimesele, võib näoga ja žestidega robot tekitada omapärast võõristust. Pole sugugi selge, kas tahame sellist abilist oma intiimse igapäevaelu keskele.
Siia lisandub turu surve. Investorid räägivad hiiglaslikust potentsiaalist ning Elon Musk maalib pildi miljardist Tesla robotist inimeste seas. Samal ajal hoiatatakse üha valjemini võimaliku mullistumise eest – prototüüpe on palju, kuid reaalseid tellimusi veel vähe.
Praktilised robotid töötavad juba ammu
Kui vaadata kainelt, siis kasulikud robotid on juba olemas ega nõua üldse inimkuju. Nendeks on robottolmuimejad, laorobotid, autonoomsed veokärud ja tehasekäed. Neil on rattad, madal raskuskese ning nad töötavad tõhusalt keskkondades, kus ülesanded on piisavalt selged.
Klaasi vee ulatamiseks pole tarvis jalgu, küünarnukke ega naeratust. Piisaks mobiilsest platvormist tõstemehhanismi ja haarduriga, mis sõidab turvaliselt kohale, ei kuku vaiba serval ümber ega purusta vaasi. Meie tulevane abiline on suure tõenäosusega lihtne, töökindel ja välimuselt igav, kuid just selline robot sobib meile kõige paremini.
