Latvija on astunud karmid sammud riigis elavate Venemaa kodanike suhtes. Teadaolevalt peab koguni 841 inimest hiljemalt 13. oktoobriks riigi territooriumilt lahkuma.
Sellise otsuse põhjuseks on asjaolu, et nad ei suutnud tõendada nõutavat läti keele oskuse taset ega läbinud turvakontrolle, nagu seda nõuavad üha rangemaks muutuvad immigratsiooniseadused. Tegemist on selge Läti reaktsiooniga piirkonna geopoliitilistele muutustele ja Moskva agressioonile Ukraina vastu.
Muudatused immigratsiooniseaduses pärast sõja algust
Pärast Venemaa ulatusliku sissetungi algust Ukrainasse 2022. aasta veebruaris vaatab Läti valitsus üle ning muudab oma immigratsiooniseadust.
Alates 2024. aastast jõustusid veelgi rangemad muudatused, mille eesmärk on senisest karmimalt reguleerida Venemaa kodanike viibimist riigis, tugevdada riigi julgeolekut ning tagada parem lõimumine Läti ühiskonda.
Uued nõuded Venemaa kodanikele
Nende uute reeglite kohaselt peavad kõik Venemaa kodanikud, kes soovivad Lätis edasi elada, hiljemalt 30. juuniks 2025 taotlema Euroopa Liidu alalise elaniku staatust. Üks olulisemaid tingimusi on vähemalt A2 tasemel läti keele oskus ning turvakontrollide edukas läbimine.
Reeglite eirajad peavad Lätist lahkuma
Väljaande Politico andmetel puudutasid need muudatused kokku umbes 30 000 Venemaa kodanikku Lätis. Suur osa neist täitis esitatud nõuded, ligikaudu 2600 inimest otsustas aga vabatahtlikult riigist lahkuda.
Samal ajal jätsid 841 inimest nõutud dokumendid esitamata ja tingimused täitmata, mistõttu on nad ametlikult kohustatud Lätist lahkuma hiljemalt 13. oktoobriks.
Kui nad seda vabatahtlikult ei tee, võib neid oodata sunniviisiline väljasaatmine, sest seaduste tahtlik eiramine loetakse rikkumiseks.
See näitab, et Läti võimud hoiavad ranget joont – seadustest kinnipidamine on kohustuslik kõigile, sõltumata päritoluriigist või isiklikust olukorrast.
Riikliku julgeoleku esikohale seadmine
See otsus on lahutamatu osa Läti riikliku julgeoleku poliitikast. Suurenev pinge NATO riikide ja Venemaa vahel, hübriidohud ning propagandakampaaniate oht sunnivad Balti riike astuma konkreetseid samme siseturvalisuse tugevdamiseks.
Ekspertide sõnul ei ole keeleoskuse nõue üksnes formaalne tingimus – see on vahend sotsiaalse lõimumise tagamiseks, infomullidesse ja eraldatusse sattumise vältimiseks ning võimalike prorusslike mõjutuskollete tekke tõkestamiseks.
Samuti võimaldavad julgeolekukontrollid hinnata, kas konkreetne isik võib riigile ohtu kujutada, arvestades, et osa praegustest või endistest Venemaa kodanikest võib olla seotud luurestruktuuride või vaenulike organisatsioonidega.
Läti sammud rahvusvahelise tähelepanu all
Läti tegevus on pälvinud märkimisväärset tähelepanu rahvusvahelises meedias, kuid riigis sees nähakse seda vajaliku sammuna julgeolekuriskide ennetamiseks.
See on järjekordne märk sellest, et Venemaa agressioon Ukraina vastu on muutnud kogu Euroopa hoiakut julgeolekuohtude suhtes. Balti riigid ei piirdu enam ainult poliitiliste avaldustega, vaid rakendavad reaalseid meetmeid oma riikluse ja julgeoleku kaitseks.
