Astronoomid on vaimustuses ootamatust avastusest. Teleskoobivaatlused on näidanud, et tähtedevaheline komeet 3I/ATLAS paiskab välja tohutuid koguseid vett – justkui kosmiline allikafontään. See on esimene nii selge tõend, et vett võib leiduda ka objektidel, mis on saabunud meie Päikesesüsteemi piiridest kaugemalt.
Teadlaste hinnangul muudab see avastus oluliselt meie arusaama elu tekkimise võimalustest universumis. Kui vesi ja selle keemilised ühendid esinevad ka teistes tähesüsteemides, tähendab see, et elu arenguks sobivad tingimused võivad olla palju levinumad, kui seni arvati.
Komeet 3I/ATLAS on muutunud uueks võtmekujuks salapärase tähtedevahelise maailma mõistmisel. Selle käitumine ja keemiline koostis näitavad, et kaugel Päikesest toimuvad protsessid võivad olla väga sarnased nendega, mida täheldame meie enda kosmilises naabruses.
Veejäljed teiselt maailmalt
NASA „Swift“ observatooriumi abil tuvastasid teadlased esimest korda selged vee olemasolu märgid – ultraviolettkiirguse, mis viitab hüdroksüülrühma (OH) osakeste esinemisele. Need osakesed on vee lagunemissaadus ja tekivad siis, kui jää päikesevalguse toimel sulama ja aurustuma hakkab.
See avastus on tähtis, sest seni oli selliseid signaale täheldatud üksnes meie enda Päikesesüsteemi komeetidel. Nüüd on võimalik otseselt võrrelda tähtedevahelise komeedi koostist kohalike komeetidega, mis pakub ainulaadse võimaluse uurida, kuidas kujunevad planeedid ja orgaanilised ühendid terves galaktikas.
Kosmiline veeallikas
Uuringud näitavad, et komeet 3I/ATLAS kaotab umbes 40 kilogrammi vett sekundis – ligikaudu sama palju, kui suudab välja paisata võimas tuletõrjevoolik. Sellise veeauru hulga tekkeks peab aktiivne olema vähemalt 8 protsenti komeedi pinnast, mis on märksa rohkem, kui tavaliselt kohalike komeetide puhul täheldatakse.
Teadlased oletavad, et suurt aktiivsust ei põhjusta üksnes komeedi pind, vaid ka väikesed jääkamakad, mis selle ümber hõljuvad. Kui need tükid soojenevad, vabastavad nad veeauru ja moodustavad muljet avaldava veepilve, mis näib nagu kosmiline purskkaev.
Päritolu galaktika sügavustest
Arvatakse, et 3I/ATLAS tekkis Linnutee galaktika keskosas ning paisati seejärel oma algsest tähesüsteemist välja tugeva gravitatsioonihäiringu tõttu. See võis juhtuda näiteks siis, kui mõni teine täht lähenes selle kodutähele piisavalt palju ja tekitas võimsa tõmbejõu muutuse.
Pärast seda on komeet rännanud miljardeid aastaid tähtedevahelises ruumis, kuni sattus juhuslikult meie Päikesesüsteemi lähedusse. Teadlaste hinnangul võib see olla isegi vanem kui Päike ise, mistõttu pakub selle uurimine väärtuslikku teavet varajase universumi ajaloo kohta.
Tulevased vaatlused ja uued lootused
Praegu on komeet vaateväljast kadunud, kuid astronoomid prognoosivad, et novembri keskpaigas muutub see taas nähtavaks. See annab võimaluse jälgida selle aktiivsuse muutumist ja uurida, kuidas komeet käitub Päikesele lähenedes.
Komeet 3I/ATLAS on tõestanud, et isegi kõige kaugemad tähtedevahelised objektid võivad kanda endas samu elu jaoks vajalikke aineid, mida tunneme Maal. See tuletab meelde, et meie galaktikas võib olla lugematu arv paiku, kus saavad alguse lood, mis sarnanevad meie endi looga.
