Professionaalsete võitlejate aju saab erilise koormuse, sest pähe saadud löögid korduvad aastaid. Pikka aega arvati, et kahjustus lihtsalt vaikselt koguneb, kuni ühel hetkel ilmnevad mäluhäired ja mõtlemisraskused. Uus uuring näitab aga, et tegelikkus on märksa keerulisem.
Teadlased märkasid ootamatut nähtust: aju „prügikoristuse“ süsteem võib esialgu hakata tööle isegi tavapärasest aktiivsemalt, justkui püüdes saadud kahju kompenseerida. Hiljem, löökide jätkudes, langeb selle süsteemi suutlikkus aga järsult.
Sellistele järeldustele jõuti uurides poksijaid ja segavõitluskunsti sportlasi, kellel esines juba kognitiivseid raskusi. Teadlaste eesmärk on, et selle protsessi parem mõistmine aitaks ohtlikke muutusi varem tuvastada. Nii oleks võimalik paremini kaitsta sportlaste aju tervist tulevikus.
Mis on glümfaatiline süsteem?
Glümfaatiline süsteem on ajus paiknev vedeliku kanalite võrgustik, mille ülesanne on välja loputada ainevahetuse jääkprodukte ja toksiine. See toimib sarnaselt lümfisüsteemile ülejäänud kehas, kuid on kohandatud just aju koele.
Glümfaatiline süsteem aitab:
- säilitada vedeliku tasakaalu ajus,
- toimetada rakkudeni vajalikke toitaineid,
- vähendada kahjustuste ja põletiku riski.
Nii on see üks olulisemaid mehhanisme, mis aitab ajul end igapäevasest koormusest „puhastada“.
Kuidas ajupuhastust mõõdeti?
Uuringus kasutati spetsiaalset magnetresonantstomograafia (MRT) meetodit nimega DTI ALPS. Selle abil jälgitakse vee liikumist veresooni ümbritsevates ruumides, mis toimivad aju äravoolukanalitena.
Nende mõõtmiste põhjal arvutatakse ALPS-indeks, mis võimaldab mitteinvasiivselt hinnata glümfaatilise süsteemi talitlust. Mida tõhusam on vedeliku liikumine nendes kanalites, seda paremini näib toimivat aju puhastussüsteem.
Uuringus osalenud sportlased
Analüüsiti pikaajalise professionaalsete sportlaste aju tervise projekti andmeid. Uurijad kaasasid 280 võitlejat, kellest 95-l oli uuringu alguses juba kognitiivne häire.
Võrdluseks kasutati 20 terve inimese kontrollgruppi, kelle vanus ja muud olulised demograafilised näitajad olid sportlastega sarnased. Nii püüti kindlustada, et erinevused tuleneksid eeskätt pea korduvast traumast, mitte muudest teguritest.
Ootamatu glümfaatilise aktiivsuse hüpe
Teadlased eeldasid, et kognitiivsete häiretega võitlejatel on ALPS-indeks madalam, viidates nõrgemale ajupuhastusele. Tulemused osutusid vastupidiseks.
Uuring näitas, et häiretega sportlaste glümfaatiline aktiivsus oli algul isegi kõrgem kui neil, kellel kognitiivseid probleeme ei olnud. See võib tähendada, et aju lülitab sisse „ülevõimendatud“ puhastusrežiimi, et korduvaid traumasid kompenseerida.
Seos glümfaatilise aktiivsuse ja saadud nokautide arvu vahel paljastas aga murdepunkti. Mida rohkem tugevaid lööke said juba häiretega sportlased, seda madalamaks ALPS-indeks muutus.
Teadlased selgitavad seda kui ülekoormust: süsteem, mis püüab pikka aega töötada võimete piiril, väsib lõpuks ära ja kaotab tõhususe. Kui puhastussüsteem enam koormusele vastu ei pea, hakkavad kahjustused kuhjuma.
Mis juhtub siis, kui ajupuhastus nõrgeneb?
Glümfaatilise süsteemi nõrgenemisel võivad ajus kiiremini koguneda valgud, mis on seotud dementsuse ja teiste neurodegeneratiivsete haigustega. Need muutused võivad alata juba ammu enne selgelt märgatavaid sümptomeid.
Kui selliseid muutusi õnnestuks avastada varakult, oleks võimalik:
- soovitada sportlastele pikkemat puhkust või taastumisperioodi,
- rakendada sobivat ravi või sekkumisi,
- vajadusel kaaluda karjääriplaani muutmist, et vältida pöördumatut ajukahjustust.
See uuring avab uue vaatenurga sellele, kuidas aju püüab toime tulla korduvate traumadega ning millal see kaitsemehhanism kokku variseb. Parem arusaam glümfaatilisest süsteemist võib tulevikus aidata ennetada tõsiseid ajuhaigusi mitte ainult sportlastel, vaid ka teistel korduvate peatraumadega kokku puutuvatel inimestel.
