Kuigi sageli tundub, et antibiootikumid on justkui kõikvõimsad ravimid, haaravad paljud nende järele juba esimeste külmetusnähtude ilmnemisel. Tõusis palavik, nina jookseb, pea valutab? Nii mõnigi võtab kohe antibiootikume, lootes, et paraneb kiiremini.
Selline otsus võib aga kaasa tuua pikaajalisi ja tõsiseid tagajärgi mitte üksnes teie organismile, vaid ka kogu ühiskonnale. Nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides püsib endiselt müüt, et antibiootikumid aitavad „kõige vastu“, ka viirushaiguste korral.
Just selline suhtumine soodustab aga antibiootikumiresistentsuse teket, millest võib saada üks suurimaid 21. sajandi meditsiiniprobleeme.
Arstid rõhutavad üha valjemini: antibiootikumid ei toimi viiruste vastu. Ja nende vale kasutamine võib lõppeda mitte ainult ebaefektiivse raviga, vaid ka tõsiste tervisehäiretega ning selliste infektsioonidega, mida ei õnnestu enam ühegi ravimiga ravida.
Miks antibiootikumid ei aita nohu ega gripi korral
Antibiootikumid on loodud bakteritega võitlemiseks. Need mõjutavad bakteriraku seinu, valkude sünteesi või DNA struktuuri. Viirustel selliseid struktuure aga ei ole, mistõttu antibiootikumid ei toimi ei gripi ega tavalise külmetuse korral.
Külmetus- või gripisümptomeid saab leevendada viirusevastaste ravimite ja sümptomaatiliste vahenditega (palaviku ja valu alandamiseks), kuid antibiootikumid siin ei aita. Arst võib määrata antibiootikume üksnes siis, kui viirusinfektsioon on andnud bakteriaalse tüsistuse, näiteks tekib sinusiit või kopsupõletik.
Uus meditsiiniline kriis
Antibiootikumide liigkasutamisel kujuneb välja bakterite resistentsus ehk vastupanuvõime. See tähendab, et aja jooksul muutuvad seni toiminud ravimid ebaefektiivseks. Bakterid evolutsioneeruvad, kohanevad ning hakkavad tootma ensüüme, mis lõhustavad antibiootikumide molekule.
Selle protsessi tulemusel võivad tekkida nn superinfektsioonid, kus tavalised nakkused muutuvad eluohtlikuks, sest ükski ravim enam ei toimi. See suurendab komplikatsioonide riski, pikendab raviperioodi, viib sagedamini haiglaravile ning võib lõppeda isegi surmaga.
Millal on antibiootikumid tõesti vajalikud
Ainult arst saab hinnata, kas haigus on bakteriaalset päritolu. Selleks kasutatakse vereanalüüse, erinevaid kiirteste ja vajadusel bakterioloogilist külvi.
Antibiootikume võidakse määrata näiteks siis, kui:
- immuunsüsteem on kaasasündinult või omandatult nõrgenenud,
- esinevad rasked bakteriaalsed tüsistused,
- on tekkinud sekundaarne bakteriaalne infektsioon pärast viirushaigust (näiteks kopsupõletik pärast grippi).
Alles pärast bakteriaalse tekitaja tuvastamist saab ravi kohandada nii, et see oleks tõhus ja ohutu.
Kuidas antibiootikumid mõjutavad soolestikku
Antibiootikumid kahjustavad soolestiku loomulikku mikrobiootat. See võib põhjustada düsbioosi, kõhulahtisust ning halvimal juhul rasket Clostridium difficile infektsiooni. Mikrofloora taastumine võib võtta kuid.
Seetõttu soovitavad arstid mõnel juhul antibiootikumikuuri ajal ja järel võtta ka probiootikume. See on eriti oluline lastel, eakatel ning patsientidel, kelle immuunsus on nõrgenenud.
Kas antibiootikumikuur tuleb alati lõpuni võtta?
Varem peeti rangelt vajalikuks, et antibiootikumikuur tuleb alati lõpuni teha, isegi kui enesetunne paraneb. Tänapäeval on arstid selles osas ettevaatlikumad. Liiga pikk antibiootikumide kasutamine suurendab kõrvaltoimete riski ja tugevdab samuti resistentsust.
Seetõttu määrab sobiva ravikestuse arst, võttes arvesse patsiendi seisundit ja uuringute tulemusi. Ravikuuri ei tohi omal käel ei lühendada ega pikendada.
Kontrolli puudumine ja probleemid Leedus
Kuigi antibiootikume väljastatakse Leedus üksnes retsepti alusel, leidub endiselt võimalusi neid ilma korraliku kontrollita hankida. Internet kubiseb „imekuuride“ soovitustest, paljudel seisavad koduses ravimikapis varasemalt järele jäänud antibiootikumid või on need toodud kolmandatest riikidest.
Oluline on mõista, et ise ravimine antibiootikumidega ilma diagnoosita ei ole mitte ainult ebaefektiivne, vaid ka ohtlik. See kahjustab tervist, soodustab ravimresistentsuse levikut ning võib lõpuks viia selleni, et isegi lihtne nakkus muutub eluohtlikuks.
Antibiootikumid peavad olema viimane võimalus, mitte esimene valik. Ainult teadlik suhtumine, arsti juhiste hoolikas järgimine ja tõhus järelvalve aitavad pidurdada kasvavat ohtu kogu ühiskonnale.
