Kohvist on saanud palju enamat kui lihtsalt jook – see on omamoodi rituaal, päevase tempo osa, väike peatus tööde vahele. Mõne jaoks on see lihtsalt viis ärgata, teistele aga stiilielement vahuse kihi, siirupi, jääkuubikute või isegi värviliste pähklipuru ja piserdustega. Üha sagedamini kerkib aga vaikne või muigvel küsimus: kas me joome endiselt kohvi või juba magustoitu?
Kaasaegsed kohvijoogid – jook või juba magustoit?
Tänapäeva kohvijoogid ei piirdu enam ammu espresso või latte’ga. Need on terviklikud kompositsioonid karamellikastme, kaerapiima, kookoskoore, jäätise või koguni vahukoore „mägede“ ja muude lisanditega. Kõik näeb välja ahvatlev ja sotsiaalmeedia fotodel veelgi isuäratavam. Kuid kas tead, et üks selline jook võib sisaldada sama palju kaloreid kui portsjon seapekiga kartuliputru või mõni muu korralik kõhutäis?
Kalorite lugemine ei ole muidugi kõigile oluline. Ent kui jutt läheb igapäevasele harjumusele, mis näib süütu, ent kordub päevast päeva, tasub uurida, kui palju tegelikult peitub nendes moodsates tassides.
Kohvist magustoiduks – kus on mõõdukus?
Klassikaline espresso on vaid mõni milliliiter vedelikku ja umbes 2 kalorit. Must kohv ilma suhkruta on samuti peaaegu energiasisalduseta. Probleemid algavad siis, kui tassi rändavad magusained, siirupid, karamellikastmed, erinevad piimaasendajad ja muud maitsvad, kuid kohviga sageli vähe seotud lisandid.
Baristad märgivad, et üha sagedamini ei sobitata enam maitset kohvi, vaid kohvi moega. Klient tellib „midagi kaerapiimaga ja karamelliga“, veel parem, kui see on külm, jääga ja paksu vahukoorekihiga peal.
Tulemuseks võib olla jook, mis sisaldab üle 300 kalori. Kui selline valik muutub igapäevaseks, koguneb nädala jooksul lisaenergiat ligikaudu sama palju, kui sisaldub väikeses torditükis – ja seda sageli ilma, et me seda endale teadvustaksime.
Näiteks klassikaline karamelli-macchiato täispiima ja vahukoorega võib sisaldada umbes 250–350 kalorit. Kui lisada veel mõni siirup või valida suurem tops, võib kalorite hulk tõusta kuni 400 peale. See on võrreldav korraliku prae – näiteks tatrapudru või kartulite, kastme ja kotletiga. Vahe on aga selles, et soe söök tekitab täiskõhutunde, magus kohvijook enamasti mitte.
Kas maitse ja tervis saavad käia käsikäes?
Baristad siiski rahustavad: kui tekib isu millegi magusa järele, ei ole vaja kohe harjumusi ümber pöörata ega kohvikuid vältida. Kõik sõltub valikutest. Esimene samm on alati uurida, mida täpselt sinu tellitud jook sisaldab.
Sageli saab paluda vähem siirupit, loobuda vahukoorest või valida väiksema suuruse. Taimepiimaga kohvijooke peetakse küll tihti tervislikumaks, kuid see ei vasta alati tõele.
Näiteks võib magustatud kaera- või mandlipiim sisaldada rohkem suhkrut kui tavaline lehmapiim. Lisaks kasutavad kohvikud sageli spetsiaalseid, maitse tugevdamiseks loodud tooteid – see, mis näeb välja nagu tavaline piim, võib tegelikult olla magustatud, paksemaks tehtud ja lõhna- ning maitseainetega rikastatud.
Baristade soovitus: kui tahad end maiustusega premeerida, tee seda teadlikult. Üks magus „dessert-kohv“ kord nädalas on nauding. Kui aga selline jook muutub igapäevaseks, tasub otsida tervislikumaid alternatiive: tellida ilma siirupita, valida madalama rasvasisaldusega piim, loobuda vahukoorest või piirduda tavalise cappuccino’ga.
Kas kohv saab olla tervislik?
Jah, ja isegi väga. Mitmed uuringud näitavad, et mõõdukas kohvijoomine (kuni 3–4 tassi päevas) võib olla seotud pikema eluea ning väiksema südame-veresoonkonna haiguste ja diabeedi riskiga. See eeldab aga kohvi, milles ei ole liigset suhkrut, rasva ega muid lisandeid.
Kohvi mõju sõltub muidugi ka inimese individuaalsest eripärast: mõnele võib kange kohv tekitada ärevust, unetust või seedimisvaevusi. Kõige suurem tänapäevane oht ei ole sageli mitte kofeiin ise, vaid see, mis koos sellega tassi ära mahub.
