Töökuulutuste portaalid on endiselt üks tõhusamaid kanaleid kandidaatide leidmiseks. Kandidaadid teavad, et nendest portaalidest leiab tuhandeid erinevaid tööpakkumisi, tööandjad aga jõuavad ühe kanali abil suure hulga aktiivsete ja passiivsete tööotsijateni.
Töökuulutus võib jääda märkamatuks ka populaarses portaalis
Isegi väga külastatud portaalis võib halvasti koostatud töökuulutus jääda tähelepanuta. Eestis on näha selget suundumust: kandidaatide tähelepanu võidavad need kuulutused, mis on selged, täpsed, vastavad tööturu olukorrale ja on inimesekesksed.
CV-Online’i spetsialistid tõid välja 5 peamist põhjust, miks töökuulutused ei toimi, ning andsid soovitusi, kuidas kuulutus muuta tõeliselt toimivaks.
1. Tööturu tegelikkust ja eripära eiratakse
Töökuulutus on portaalis nähtav tuhandetele külastajatele, kuid sageli unustatakse, et tööturul on kvalifitseeritud tööjõupuudus. Kõrge nõudluse ja madala pakkumisega ametikohtade puhul, samuti väga spetsiifiliste nõuetega rollide puhul, ei piisa sageli ainult töökuulutusest.
CV-Online’i andmetel on ettevõtetel lihtsam leida töötajaid turunduse, administratsiooni, personalitöö, kommunikatsiooni, kultuuri, juhtimise ja klienditeeninduse valdkonda. Tunduvalt kauem võtab aga aega inseneeria, energeetika, põllumajanduse, tootmise, tervishoiu ja hariduse spetsialistide leidmine.
Mida teha? Lisaks töökuulutusele tuleks kasutada ka teisi värbamiskanaleid ja -vahendeid, näiteks soovitusi, otsesuhtlust kandidaatidega, lisareklaami töökuulutusele ning kuulutuse jagamist sotsiaalmeedias. Oluline on kohandada sisu ja stiili vastavalt iga kanali eripärale.
2. Kuulutus ei kõneta sihtkandidaati
Ettevõtted ootavad sageli, et kandidaadid kohandaksid oma CV konkreetse tööpakkumise järgi. Tööandjad jagavad julgelt nõuandeid tööotsijatele – mida CV-sse kirjutada, mida mitte, kuidas teiste seast eristuda, millistele CV-dele üldse ei vaadata –, kuid unustavad tihti, et töökuulutus ise peaks olema kohandatud sihtkandidaadile.
Isegi kõige ilusam ja korrektsem töökuulutus võib jääda eesmärki täitmata. Nagu CV-de puhul, kehtib ka kuulutustele reegel: „üks kõigile“ ei toimi.
Mida teha? Kirjuta kuulutus kandidaadi vaatenurgast. Mõtle, mis talle on oluline: kes ta on, millised on tema väärtused, mis teda motiveerib? Kirjelda töö sisu konkreetselt – mida täpselt tuleb teha. Sageli on mõistlik alustada kuulutust sellest, mida kandidaat võidab (tingimused, võimalused), ja alles seejärel liikuda nõudmiste juurde, mis peavad olema realistlikud ja põhjendatud.
3. „Konkurentsivõimeline palk“ – kas ikka päriselt?
Üks esimesi asju, millele kandidaadid töökuulutusi sirvides tähelepanu pööravad, on pakutav töötasu. Kui pakutav palk on alla turu keskmise, köidab see parimal juhul vähese kogemusega kandidaatide tähelepanu. Kui otsitakse kogenud spetsialisti, ei paku väiksem palk kui tema praegune tasu reeglina huvi.
Mida teha? Toetu andmetele: kasuta palgauuringuid (nt www.manoalga.lt) ja konkurentide töökuulutusi, et määrata kindlale ametikohale turumediaan. Too välja reaalne palgavahemik ning selgita, millest selle suurus sõltub, et kandidaadil oleks võimalikult selge ülevaade. Kommunikeeri kogu väärtuspakkumist: preemiad, tervisekindlustus, lisapuhkus, kaugtöö võimalused jms. Samas tuleb mõista, et lisahüved ei korva liiga madalat põhipalka.
4. End ei võrrelda konkurentidega
Ettevõte võib küll ignoreerida seda, mida ja kuidas konkurendid kuulutustes pakuvad – aga kandidaat ei ignoreeri. Tema võrdleb eri tööandjate pakkumisi ja valib need, mis vastavad kõige paremini tema ootustele ja võimalustele.
Ka praeguse terava konkurentsi tingimustes näeb endiselt palju kuulutusi, mis näivad justkui kirjutatud kümmekond aastat tagasi – abstraktsed, ilma selge sõnumita „miks just meie“. Samal ajal rõhutavad konkurendid seda, mis on tänastele töötajatele päriselt oluline: hübriidtöö, reaalsed õppe- ja arenguvõimalused, mõtestatud projektid, sotsiaalne mõju jne.
Mida teha? Enne kuulutuse avaldamist vaata üle vähemalt 5–10 konkurendi tööpakkumist. Millist infot nad jagavad? Mida nad rõhutavad? Milliseid nõudmisi esitavad ja kuidas ettevõtet tutvustavad? Seejärel mõtle, millega sinu tööpakkumine saab eristuda ning kuidas see kõnetab soovitud kandidaate.
5. „Raskepärane“ sisu ja halb kandidaadikogemus
Kandidaadid taluvad üha vähem liiga pikki, bürokraatliku stiiliga ja ebamääraseid töökuulutusi, millega kaasneb keeruline kandideerimisprotsess. Neile on oluline mitte ainult see, mida ettevõte kirjutab, vaid ka kuidas seda tehakse – eriti siis, kui on olemas otsene võrdlus teiste pakkumistega.
Mida teha? Väga oluline on sõnastada töö sisu selgelt: rühmitada ülesanded funktsioonide ja vastutustaseme järgi ning lühidalt kirjeldada, mida inimene igapäevaselt teeb ja mille eest vastutab. Nõuded tasub jagada kahte ossa: hädavajalikud ja lisaboonusena vaadeldavad oskused/kogemused.
Samuti tuleb lihtsustada kandideerimisteekonda. Kui kandidaadil on vaja luua eraldi konto, täita pikk vorm ja sisestada CV sisu uuesti, kaotate mitmed potentsiaalsed kandideerijad juba protsessi alguses. Mõnele ametikohale võib piisata kandideerimisest ilma CV-ta (näiteks lühikese küsimustiku või LinkedIni profiili kaudu).
Kokkuvõte: hästi kirjutatud kuulutus on võimas tööriist
Kaasaegne, selge ja turuolukorraga arvestav töökuulutus on üks tõhusamaid vahendeid õige inimese leidmiseks. Kui kuulutus on suunatud õigetele kandidaatidele, toetub tegelikele andmetele, eristub konkurentidest ning pakub sujuvat kandideerimiskogemust, muutub see tööandja jaoks strateegiliselt oluliseks tööriistaks.
