Ühel hommikul ärkad ja avastad, et Registrite keskuse andmetel ei kuulu sinu korter enam sulle, vaid kellelegi teisele. Elektrooniline allkiri on justkui sinu oma, kuid sina pole ühtegi dokumenti allkirjastanud. Tundub nagu ulmefilm? Paraku mitte – see on täiesti reaalne oht, mille võivad tulevikus esile kutsuda kvantarvutid.
Kvantarvutid: ulmest pärisellu
Kvantarvutid kõlavad nagu miski, mis kuulub ulmefilmi, kuid tegelikult on need juba olemas ning võivad meie elu kardinaalselt muuta – nii heas kui halvas. Kaitseministeerium on juba astunud samme, et kaitsta nii inimeste andmeid kui ka kogu kriitilist taristut kvantohustuste eest.
„Täna on juba olemas teenus, kus annad kõik oma biomeetrilised näitajad, vereanalüüsid, röntgenipildid ja teised bioloogilised andmed ning kvantarvuti suudab arvutada sinu päevase toidusedeli nii täpselt, et füsioloogiline keha elaks vähemalt 120-aastaseks. Tõsi, see toimib nende puhul, kes on sündinud pärast 1990. aastat,“ räägib Kaunase Tehnikaülikooli professor ja Küberjulgeoleku kompetentsikeskuse juht Šarūnas Grigaliūnas.
Kas see on utoopia? „Ei, see lihtsalt maksab 2 miljonit eurot,“ muigab professor.
„Kui Google hiljuti esitles oma uusimat kvantarvutit Willow, olid tulemused nii muljetavaldavad, et teadlastel tulid neid nähes pisarad silma,“ jutustab prof. Š. Grigaliūnas. Need arvutid suudavad lahendada ülimalt keerulisi ülesandeid – alates uute ravimite loomisest kuni ilmaennustuse täpsustamiseni – miljoneid kordi kiiremini kui tavalised arvutid.
Sama võimsus, mis aitab inimesel kauem ja tervemalt elada, võib aga samal ajal hävitada meie praeguse digitaalse turvalisuse.
Miks peaks sind huvitama oma korteri saatus
„Hüpoteetiliselt võib ühel ilusal päeval selguda, et oled oma vara, näiteks korteri, justkui kellelegi teisele üle andnud,“ hoiatab prof. Š. Grigaliūnas. „Oled veendunud, et pole sellist avaldust kirjutanud, sest pole ju kellelegi oma parooli andnud, kuid faktid räägivad sinu vastu. Päeva lõpuks jääb mulje, et arvuti ei eksi.“
Kuidas see võimalik on? Iga meie sisselogimine internetti, e-panka, e-posti, Registrite keskusesse või muudesse e-teenustesse on kaitstud keeruliste matemaatiliste koodidega – krüpteerimisega. Sama moodi kaitstakse ka meie suhtlust sotsiaalmeedia ja sõnumirakenduste kaudu.
Piisavalt võimas kvantarvuti suudab need koodid aga väga lühikese ajaga murda, võimaldades pahatahtlikel isikutel teha meie andmetega sisuliselt mida tahes.
„Kui kasutame e-panka, logime sisse Registrite keskuse või teiste riiklike e-teenuste keskkondadesse, kirjutame e-kirju või suhtleme sõnumirakendustes, siis kõik see on krüpteeritud. Neid andmeid ei saa lugeda keegi peale saatja ja saaja ega keegi ei saa sinu asemel sisse logida,“ selgitab ekspert. „Ent piisava võimekusega kvantarvuti suudab tänu oma tohutule arvutuslikule jõudlusele need krüpteerimiskoodid, mis põhinevad ülimalt keerulistel matemaatilistel tehelistel, läbi murda ja seeläbi andmed üle võtta.“
Professor rõhutab, et tegemist ei ole kauge tuleviku ohuga. Ebasõbralikud riigid kasutavad juba praegu strateegiat, mida eksperdid nimetavad „Harvest now, decrypt later“ – „Kogu nüüd, dešifreeri hiljem“.
See tähendab, et sinu täna saadetavad krüpteeritud e-kirjad, pangatehingud, isiklikud vestlused või meditsiiniandmed võivad juba praegu olla kusagil võõrastes andmebaasides tallel, oodates hetke, mil kvantarvutid võimaldavad need avada nagu kunagi ammu sügavkülma pandud aardekirstu.
Valed kaardid, vale identiteet
Professor kirjeldab, mis võib juhtuda, kui Eesti ei valmistu kvantohudeks: „Kõigepealt elekter, vesi, gaas. Need on vahendid, millega saab igas riigis esile kutsuda kaose. Taristu kaotus või kontrolli kaotus selle üle ning üksikisiku jaoks – oma digitaalse identiteedi kaotus.“
Võimalikud stsenaariumid kõlavad nagu põnevusfilmist. „Sõidad mööda Gedimino prospekti, kuid sinu kaardirakendus näitab, et oled hoopis mõnes vaenulikus riigis,“ kirjeldab prof. Š. Grigaliūnas.
Teine näide: „Oled veendunud, et pole kunagi mingit kommentaari kirjutanud, aga kõik tõendid näivad sind süüdi mõistvat.“
„Kui me ei taga piisavat turvalisust, võib keegi teine sinu digitaalseks „sinuks“ muutuda ning taristu omanik asenduda ründajaga,“ hoiatab ekspert. „Kas tahaksime elada sellises kaoses? Arvan, et piisaks juba sellest, kui pangandussüsteem ja veeteenus tõsiselt häiritud oleksid – inimesed tuleksid tänavatele ja nõuaksid muutusi.“
Eesti roll Euroopas
„Võime rõõmu tunda, et Eesti on üks esimesi riike Euroopas, kes on tõsiselt mures vajaduse pärast hakata kiiresti valmistuma uue põlvkonna krüpteerimiseks – postkvantiliseks ajastuks,“ ütleb prof. Š. Grigaliūnas.
Kaitseministeerium koordineerib juba nüüd riiklikku üleminekut postkvantilisele krüptograafiale – see on uue põlvkonna kaitsemeetodite komplekt, mis peab olema vastupidav isegi kvantarvutitele. See on nagu uue põlvkonna lukk, mida ei saa avada isegi kvantvõtmega.
Mida peaks tegema tavaline inimene?
Keskmisel inimesel ei ole praegu tarvis ise midagi erilist ette võtta. „Tegutsema peavad eelkõige riigiasutused, suuremad ettevõtted ja teenusepakkujad,“ selgitab prof. Š. Grigaliūnas.
Riik hoolitseb selle eest, et sinu pangakonto, e-post ja sisselogimised erinevatesse süsteemidesse oleks kaitstud kvantarvutite võimalike rünnakute eest.
Küll aga on professoril üks praktiline soovitus: „Juba täna, kui valid toodet või teenust, kuhu hakkad oma digitaalseid andmeid talletama – näiteks investeerimisplatvormi või digitaalse rahakoti – tasub uurida, kas see lahendus on juba postkvantiliselt turvaline või vähemalt valmis kvantarvutite tulekuks.“
Võidujooks tuleviku pärast
Suured riigid peavad kvantarvutite nimel juba tõsiseid võidujookse. „Euroopa Liit ja suurriigid nagu USA, Hiina ja Suurbritannia võistlevad selle nimel, kellel on võimsaim kvantarvuti. Nad tahavad omada tehnoloogiat, mis võimaldab mitte ainult areneda, vaid säilitada ka strateegilise ülekaalu,“ räägib prof. Š. Grigaliūnas.
Selliste arvutite maksumus küündib täna umbes 10 miljoni euroni ning neid saavad endale lubada üksnes riigid ja suurkorporatsioonid. Kuid oluline ei ole ainult tehnoloogia omamine, vaid ka oskus seda kasutada.
„Kui te ostaksite endale parima võimaliku Ferrari, ei teeks see teist veel maailma parimat võidusõitjat – peate ka õppima sellega sõitma,“ võrdleb professor.
