Sügisese seire käigus registreeriti Eestis 13 481 noort vanuses 16–26 aastat, kes ei õpi ega käi tööl. Rapla maakonnas oli selliseid noori 233 ning nad jagunesid valdadesse järgnevalt: Märjamaal 63, Kehtnas 35, Kohilas 53 ja Raplas 82.
Tegelikult on NEET-noorte tegelik osakaal veelgi suurem, sest seire käigus tulid kirja eelkõige need, kelle kohta varem puudus vastav teave. Viimase kahe aasta jooksul on Raplamaa NEET-projektist edukalt väljunud 42 noort.
Mitteõppivate ja mittetöötavate noorte kohta kasutatakse rahvusvahelist terminit NEET. Ingliskeelne lühend “not in education, employment or training” tähistab noori, kes ei õpi, ei tööta ega osale väljaõppes. Neid toetatakse Raplamaa NEET-projekti kaudu, mida juhib Raplamaa NEET-teenuse juht Anabell Kinkar.
Igas vallas – Kehtnas, Kohilas, Märjamaal ja Raplas – töötab üks noorte heaoluspetsialist, kes võtab noortega ühendust, suhtleb nendega, pakub tuge ning aitab nad tagasi haridusse või edasi tööturule.
Noorte toetamine vallatasandil
Kehtna vallas töötab heaoluspetsialistina Anni Kersna, kes on seda tööd teinud poolteist aastat. Praegu pingutab ta selle nimel, et jõuda kõigi 35 nooreni, kes Kehtna vallas seire käigus tuvastati. Kümne noorega on ta juba esmase kontakti loonud ning konkreetne koostöö on alanud. Juba praegu on ette näidata ka edulugusid, kus noored on abi saanud ja oma elu paremini käima saanud.
Kersna rääkis näiteks 20-aastasest noormehest, kes naasis pärast mõnda aega maailmas rändamist Eestisse. „Sain temaga kokku ning rääkisime. Tal oli selge soov alustada ettevõtlusega oma valdkonnas. Ta osales Töötukassa korraldatud koolitusel ning alustaski tööd ettevõtjana,” kirjeldas Kersna.
Mõnel juhul piisabki ühest kohtumisest ja suunamisest, ning noor lähebki kooli või tööle. Teisalt on ka neid, kes jäävad programmiga seotuks terveks aastaks, kuid kelle puhul näib, et edasiliikumine on väike.
Kersna rõhutab, et suurim samm on see, kui noor ise abi otsib ja on sisemiselt motiveeritud – siis on teda tõeliselt võimalik toetada. Mõnele sobib suhtlus telefoni teel, teine eelistab kohtuda silmast silma, kolmas soovib suhelda üksnes sõnumite teel. Heaoluspetsialisti ülesanne on sellele paindlikult vastu tulla ja suhelda noorele sobival viisil.
Abi vajab ligikaudu 30 protsenti noortest
Märjamaa vallas teeb sama tööd Mart Martma. Pärast sügisest seiret on tema saanud noortelt seni kaks vastust ning mõlemad vastanud, et nad ei soovi abi. Kui vastuseid tuleb vähe, saadavad heaoluspetsialistid uued kirjad, et noorteni jõuda.
Nii Kersna kui ka Martma rõhutavad, et kuigi edulugusid on, tuleb nende jagamisel olla äärmiselt ettevaatlik. Oluline on, et ükski noor ei oleks äratuntav, sest see võib nende olukorda halvendada. Kõik projekti sisenenud noored jäävad anonüümseks.
Kohila vallas töötab heaoluspetsialistina Tessi Ilustrumm ning Rapla vallas Maris Laev. Põhjuseid, miks mõni noor NEET-seiresse jõuab, on erinevaid ning alati ei tähenda see, et nad vajaksid kohe abi.
On noori, kes võtavad pärast õpingute lõppu vaheaasta ja lähevad reisima või maailma avastama. Nemad üldjuhul kohest tuge ei vaja. Samas leidub ka neid, kes on parajasti rändamas, saavad heaoluspetsialisti teate ning paluvad, et nende kontaktid alles hoitaks ajaks, mil nad Eestisse naasevad.
Raplamaal tuvastati seire käigus 233 NEET-noort, kuid hinnanguliselt vajab neist reaalselt abi umbes 30 protsenti. Ülejäänud on võtnud lihtsalt aja maha ning saavad oma eluga ise hakkama.
Kui rääkida suurematest probleemidest, siis kerkivad esile eelkõige depressioon ja ärevus. Mõni noor on jõudnud sellisesse seisu, et ta ei soovi enam isegi kodust välja minna. Sellisel juhul tulebki suhtlust alustada näiteks sõnumite abil.
Levinud põhjuseks on ka nõrk tugivõrgustik – perekond ei pruugi olla piisavalt toetav või on noor sattunud kehva seltskonda. Sellest võivad edasi areneda sõltuvusprobleemid, mis omakorda süvendavad kõiki teisi raskusi.
Veel üks sage murekoht on hariduse ja oskuste puudumine, mis teeb tööturule sisenemise keeruliseks. Enamikul NEET-noortest on vaid põhiharidus, mõnedel pole seegi veel lõpetatud. Samas on nende seas ka kesk- ja kutseharidusega noori ning üksikuid, kellel on kõrgharidus.
Koostöö venekeelsete noortega
Rapla maakonnas on venekeelseid noori NEET-projektis küll vähem, kuid üle Eesti on see täiesti arvestatav rühm. Raplamaal on nende seas ka Ukraina sõjapõgenikke, kellel on olnud raskusi uue elu ja keskkonnaga kohanemisel.
Nii näiteks on Anni Kersna aidanud ühte Ukrainast pärit noort Kehtna vallas. Sarnase kogemuse on saanud Mart Martma Märjamaa vallas. Tal on hea vene keele oskus, mistõttu sai ta selle noorega vabalt ja vahetult suhelda.
Anabell Kinkar rõhutab, et Raplamaa NEET-projektis saavad heaoluspetsialistid üksteist toetada. Kui Raplas, Kehtnas või Kohilas on vaja suhelda venekeelse noorega, saab Mart Martma nende olukordade puhul appi tulla.
Projekti on edukalt lõpetanud 42 noort
Praegu käib Rapla maakonnas aktiivne töö 32 noore toetamisel. Lähikuudel see arv tõenäoliselt suureneb nende 233 noore arvelt, kes sügisese seire käigus tuvastati.
Raplamaa NEET-projekt algas 2024. aasta alguses ning on kestnud pea kaks aastat. Selle aja jooksul on 42 noort projekti edukalt läbinud. See tähendab, et nad on kas:
- jätkanud haridusteed,
- asunud tööle, või
- tundnud, et nad ei vaja enam heaoluspetsialistide tuge.
Kui varem istusid nad enamasti niisama kodus, siis nüüd õpivad nad või teenivad ise sissetulekut ning loodetavasti püsivad sellel rajal ka pikemas plaanis.
Nii kasvavad neist ühest küljest maksumaksjad ning teisest küljest ei koorma nad sotsiaalvaldkonda erinevate toetuste taotlemisega. Samas tuleb märkida, et üheksa noort on kahe aasta jooksul projektist kõrvale jäänud ning ei ole seda edukalt lõpetanud. Kõige levinum põhjus on see, et mingil hetkel lakkavad nad heaoluspetsialistide kirjadele ja kõnedele vastamast.
Raplamaa NEET-projekt jätkub praeguste plaanide järgi 31. detsembrini 2027. Võimalik, et seda pikendatakse ka pärast seda kuupäeva.
