Amarüllust on aastaid peetud üheks kaunimaks talviste pühade lilleks, mis lisab kodule nii elegantsi kui ka pidulikku meeleolu. Tegelikult ei ole see taim sugugi nii lihtne, kui esmapilgul tunduda võib. Kui soovite, et amarüll õitseks just jõulude ajal, tuleb hoolitsusega alustada juba aegsasti, mitte jätta kõike viimasele hetkele.
Õitsemiseks vajalikud tingimused
Amarüll vajab sobivaid kasvutingimusi, ühtlast temperatuuri ja piisavat valgust, kuid ainult sellest ei piisa. Et õitsemist tõeliselt esile kutsuda, tuleb taimele anda lisajõudu ning toetada teda toitainetega, mida õiepungade moodustamiseks kulub märksa rohkem kui igapäevaseks kasvuks. Siin tulebki appi lihtne kodune väetis, mis koosneb enamasti asjadest, mis muidu prügikasti rändaksid.
Kui soovite, et amarüll ei avaks õisi alles veebruaris või märtsis, vaid rõõmustaks just suurte aastalõpupühade paiku, tuleb tegutsema hakata juba nüüd. Allpool leiate sammud, mida järgida, ning juhendi, milline kodune väetis aitab tal õigel ajal õitsema puhkeda.
Amarülli ettevalmistamine pühadeaegseks õitsemiseks
Amarülli peetakse üheks põhiliseks jõulu- ja talvehooaja taimeks. Koos jõulukaktuse ja jõulutähega kaunistab ta sageli aknalaudu, söögilaudu ja hubaseid pühadenurki. Selleks, et taim õigeks ajaks õitseks, tuleb sibul piisavalt vara istutada, sest istutamisest esimeste õiteni kulub tavaliselt 6–8 nädalat.
Parim aeg istutamiseks on november, et õitsemine langeks jõuludele. Pärast istutamist peab amarüll saama palju valgust. Kõrge, pikk õievars tekib vaid siis, kui taimel on piisavalt loomulikku valgust, seega asetage pott valgele aknalauale, kuid vältige tugevat pärastlõunast otsest päikest. Kastma peab väga mõõdukalt – muld olgu vaid kergelt niiske ning sibulat ei tohi kunagi veega üle ujutada.
Kui õievars ilmub, on soovitatav potti paar korda nädalas ümber oma telje pöörata. Nii kasvab vars sirge ega kaldus ühe külje poole. Amarülli õitsemiseks sobiv temperatuur jääb vahemikku 21–24 °C. Äkilised temperatuurikõikumised, tuuletõmbus või vähene valgus võivad põhjustada nõrga varre, hilinenud õitsemise või isegi täieliku õienuppude puudumise.
Kodune banaanikooreväetis amarülli õitsemise soodustamiseks
Ainuüksi õige kasvukoht ja mõõdukas kastmine ei taga rikkalikku õitsemist. Õitsemisajal vajab taim lisatoitaineid. Väga hästi sobib selleks looduslik, kodus valmistatud väetis banaanikoortest. See on lihtne viis taime tugevdamiseks, kaaliumisisalduse tõstmiseks mullas ja õiepungade moodustumise ergutamiseks.
Väetise valmistamiseks vajate vaid mõnda banaanikoort. Lõigake koored väikesteks tükkideks, pange need purki ja valage üle keeva veega. Jätke purk umbes 48 tunniks seisma. Selle ajaga rikastub vesi toitainetega, mida taim suudab kiiresti omastada.
Määratud aja möödudes kurnake vedelik. Saadud looduslik väetis sobib amarülli kastmiseks. Kasutage seda kord nädalas, kuid vältige liiga rohket kastmist, et muld ei muutuks läbimärjaks massiks. Selline väetis annab taimele jõudu kasvatada tugeva õievarre ning suured, täiuslikult avanenud õied, mis näevad pühade ajal eriti muljetavaldavad välja.
Miks tuleb alustada vara ja kuidas amarülli veel toetada
Aeg on amarülli hoolduses otsustava tähtsusega. Kui sibul istutatakse liiga hilja, ei jõua taim end õitsemiseks valmis seada ning õied võivad avaneda alles kevadel. Seepärast tasub istutamisega alustada novembri alguses või keskel, kui soovite õisi detsembri lõpus.
Lisaks on oluline, et taimel oleks ühtlane valgus ning ta ei paikneks liiga lähedal soojusallikatele, näiteks radiaatorile. Liigne soojus soodustab liiga kiiret ja nõrka varrekasvu, mistõttu õied jäävad hiljem väiksemad ja nõrgemad. Amarüllile meeldib ka see, kui tema lehti aeg-ajalt tolmust puhastada, sest nii saab taim valgust paremini omastada.
Kui õienupud hakkavad moodustuma, püüdke vältida taime sagedast ümbertõstmist ühest kohast teise. Stabiilsed tingimused aitavad õitel ühtlaselt avaneda ning taim ei kuluta liigselt energiat kohanemisele, vaid suunab selle õitsemisse.
