Kuldse retriiveri tõug on üks maailma armastatumaid. Neid peetakse sageli intelligentseteks, kiiresti õppivateks ja leebe iseloomuga koerteks. Nüüd on teadlased leidnud, et nende omaduste eest vastutavad geenid toimivad sarnaselt ka inimeste puhul.
Teadlased uurisid 1300 kuldset retriiverit
Cambridge’i ülikooli teadlased analüüsisid umbes 1300 kuldse retriiveri geneetilist infot. Nad leidsid, et osa koerte oskustest ja emotsioonidest on geneetilise päritoluga ning toimivad sarnaselt nii koertel kui inimestel. Uurimistulemused avaldati teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
See uuring aitab paremini selgitada, miks mõned koerad on julgemad ja energilisemad, samas kui teised on tundlikumad või rohkem muretsema kalduvad. Samuti näitab see, miks inimesed koerte käitumist vahel valesti tõlgendavad. Sageli on see, mida peame „halvaks“ käitumiseks, tegelikult stressi tagajärg.
Geenid mõjutavad käitumist ja emotsioone
Teadlaste hinnangul jagavad inimesed ja kuldsed retriiverid osa ühiseid geneetilisi juuri, mis on seotud intelligentsuse, energiataseme ja võõraste ees tuntava hirmuga. Uuritud geenidest koguni kaksteist on seotud ka inimeste käitumuslike omadustega. See viitab sellele, et tunded ja reaktsioonid kujunevad mõlemal liigil sarnaste bioloogiliste mehhanismide kaudu.
Näiteks seostatakse geeni PTPN1 koertel agressiivsusega teiste koerte suhtes. Inimestel seostatakse sama geeni aga intelligentsuse ning kalduvusega depressiivsetele seisunditele. Teine geneetiline variant, mis muudab retriiverid kartlikumaks ja paneb neid teisi koeri vältima, on inimestel seotud suurema häbelikkuse ning ülemäärase muretsemisega selle pärast, mida teised neist arvavad.
Mida see räägib koerte koolitamisest?
Uuringust selgus, et kuldsete retriiverite õpivõime ja kuulekus on seotud geeniga ROMO1. Inimestel seostatakse sama geeni samuti intelligentsuse ja emotsionaalse tundlikkusega. Seega ei määra koera õppimist ainult käsklused ja maiused, vaid ka tema seisund ja enesetunne treeningu ajal.
Teadlased rõhutavad, et dresuuril on alati ka emotsionaalne pool. Koer ei reageeri vaid reeglitele, vaid ka õhkkonnale. Kui treeningud tekitavad stressi, võib isegi väga nutikas koer end sulgeda või käituda tavapäratult. Seepärast tasub omanikel jälgida mitte ainult tulemusi, vaid ka koera tundeid – pinges koer ei õpi sama hästi kui rahulik ja turvaliselt tundev loom.
Koer ei ole „halb“ – ta võib olla pinges
Teadlased märgivad, et geneetika võib põhjustada olukorra, kus mõned koerad näevad maailma ohtlikuma ja kurnavamana. Kui elukogemused seda pinget veelgi suurendavad, võib koer hakata käituma viisil, mida inimesed tajuvad negatiivsena. Tegelikult püüab loom aga lihtsalt toime tulla tugeva sisemise pinge ja hirmuga.
Selline teadmine aitab omanikel oma lemmikuid paremini mõista. Selle asemel, et koera kohe süüdistada, tasub esmalt mõelda: kas ta võib olla väsinud, hirmunud või ebaturvaliselt tundev? Rahulikum treening, sobivam keskkond ja mõistvam suhtumine võivad aidata koeral end paremini tunda ning näidata oma tõelist, heatahtlikku olemust.
