Köök on koht, kus valmistatakse perele süüa, veedetakse tunde lähedastega ning kus esmapilgul tundub kõik turvaline. Ometi tehakse just siin – tihti märkamatult – korduvaid vigu, mis võivad pikemas plaanis kaasa tuua ebameeldivaid tagajärgi.
Jutt ei käi ei esteetikast ega maitsest, vaid reaalsest ohust tervisele. Isegi kui toiduained on värsked ja köök näib pealtnäha puhas, võib teha vigu, mis põhjustavad nakkusi, toidumürgistust või muid tervisehäireid.
Bakterid on paljale silmale nähtamatud ning sageli algavad probleemid just lihtsast hooletusest. Kui sellised vead korduvad pidevalt, mõjutab see varem või hiljem nii tervist kui enesetunnet. Seetõttu on mõistlik juba ette teada, mida oma harjumustes muuta.
Kõige sagedasem viga: käte halb hügieen
Üks levinumaid probleeme on ebapiisav kätepesu. Mõni loputab käsi vaid paar sekundit, teine unustab üldse, ning vahel minnakse ka otse toorelt lihalt juurviljade juurde ilma igasuguste kaitsevahenditeta. Nii on väga lihtne kanda ohtlikke mikroorganisme – näiteks salmonellat või kampülobaktereid – teistele toiduainetele või otse suhu.
Käsi tuleb pesta mitte ainult enne toidu valmistamist, vaid ka pärast kokkupuudet:
- toore liha, kala või munadega,
- tualeti kasutamist,
- loomade või nende tarvikutega.
Pesemiseks tuleks kulutada vähemalt 20 sekundit, kasutada seepi ning puhastada ka sõrmede vahed ja küünealused.
Pooltoores toit – oht, mida maitse ei reeda
Teine sage viga on toidu ebapiisav kuumtöötlemine, eriti kui jutt käib kana, hakkliha või viinerite kohta. Seest roosakas toon võib tunduda isuäratav ja mahlane, kuid sageli tähendab see, et toit pole jõudnud ohutu temperatuurini. Sellisel juhul on toidumürgistuse oht suur, eriti lastel ja rasedatel.
Täpsuse huvides tasub kasutada toidutermomeetrit. Turvalised temperatuurid on:
- kana ja kalkuni liha – vähemalt 74 °C,
- hakkliha ja vorstitooted – vähemalt 71 °C.
See on kõige kindlam viis veenduda, et bakterid on hävinud ja toit on söömiseks ohutu.
Liiga kauaks välja jäänud toit – bakterite pidu
Kolmas sageli tähelepanuta jääv teema on toidujääkide hoidmine toatemperatuuril. Kui supp, hautis või mõni muu roog jahtub liiga aeglaselt laual või pliidil, hakkavad seal märkamatult paljunema bakterid. Isegi hiljem uuesti soojendatud toit võib jääda ohtlikuks, sest mõnede bakterite toksiinid on kuumakindlad.
Soovitused:
- ära hoia sooja toitu toatemperatuuril üle kahe tunni;
- seejärel tõsta toit võimalikult kiiresti külmkappi;
- kui toit on seisnud väljas kauem, on turvalisem see mitte süüa.
Lõikelauad ja tööpinnad – nähtamatu ohuallikas
Neljandaks probleemiks on erinevate toiduainete lõikamine samadel lõikelaudadel ja pindadel. Ka siis, kui lõikelaud näib puhas, võivad toore liha bakterid jääda peitu pragudesse ja mikrovigastustesse. Kui hiljem samal pinnal hakata lõikama kurki, õunu või muud valmis söömiseks mõeldud toitu, on ristsaastumine kindel.
Lihtne ja tõhus lahendus:
- kasuta erinevaid lõikelaudu liha, kala ja köögiviljade jaoks;
- pese lõikelaudu, nuge ja muid töövahendeid pärast igat kasutuskorda kuuma vee ja seebiga;
- hoia toorest liha külmkapis eraldi, nii et lihamahlad ei saaks puutuda kokku teiste toiduainetega.
Esimesed hoiatusmärgid: millele tähelepanu pöörata?
Kui mõni ülalmainitud viga on juba tehtud, tasub hoolikalt jälgida enesetunnet. Toiduga seotud haigusnähud võivad ilmneda paari tunni või ka ööpäeva jooksul. Levinumad sümptomid on:
- iiveldus või oksendamine,
- kõhulahtisus,
- kõhuvalud,
- nõrkus või peapööritus.
Eriti tähelepanelikud peaksid olema pered, kus on väikesed lapsed, eakad või rasedad, sest neil võivad tüsistused kujuneda raskemateks. Väikestena näivad köögivead võivad tegelikult põhjustada tõsiseid terviseprobleeme.
Ohutu käitumine köögis peaks muutuma sama loomulikuks harjumuseks kui hammaste pesemine või turvavöö kinnitamine autos. Need on väikesed sammud, mis kaitsevad nii sinu enda kui ka lähedaste tervist.
