Tööd otsivad inimesed jagavad aina sagedamini oma pettumust – nad tunnevad, nagu kandideeriksid ametikohtadele, mida tegelikult ei eksisteerigi. Eesti sotsiaalmeedias tekivad arutelud, kus pahandatakse väidetavalt fiktiivsete töökuulutuste üle. Mitmed tunnistavad, et tunnevad end justkui ninapidi veetavana, raiskavad aega ja kaotavad tasapisi lootuse.
„Vaimude töökohad“ ja statistika välisriikidest
Värbamisplatvormi Greenhouse 2024. aasta analüüsi järgi on Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriigis ja Saksamaal umbes 20% töökuulutustest nn „ghost jobs“ – tööpakkumised, mis on vaid näiliselt olemas. Nendel turgudel ütleb kolm viiest kandidaadist, et on vähemalt korra puutunud kokku olukorraga, kus positsioon, millele nad kandideerisid, osutus tegelikult fiktiivseks või enam mitteaktuaalseks.
Kandidaatide kogemused: kuulutused, mis ei kao kuhugi
Eestis jagavad inimesed „Facebookis“ ja „Redditis“ samuti lugusid sellest, kuidas tööotsingutele kulutatud pingutused luhtuvad. „Kandideerisin riigiettevõttesse – vastasin kõigile nõuetele, kuid mõni minut pärast teadet, et valiti teised kandidaadid, oli kuulutus taas uuendatud,“ kirjutab üks arutelus osaleja.
Teine räägib, kuidas saabus ettevõttesse ankeeti täitma ja leidis eest pika järjekorra inimesi. Varsti pärast seda ilmus meediasse artikkel, et sama ettevõte „ei leia töötajaid“. Kolmas kirjeldab, kuidas on poole aasta jooksul saatnud läbi LinkedIni välja sadu CV-sid – ja tunneb nüüd juba peast kõiki korduvalt ilmuvat kuulutusi.
Kandidaatide hirmud ja segadus tööjõuturul
Jolita Surgutanovienė, „Telia“ personalivaliku juht, ütleb, et kandidaadid räägivad vestlustel üha avatumalt oma kogemusest, kus töökuulutused tundusid ebareaalsed. „Meie selliseid praktikaid ei kasuta, kuid ma mõistan kandidaatide ärevust – viimasel ajal on tööjõuturul rohkem segadust.“
Osa sellest on seotud tehisintellekti (TI) kiire arenguga – inimesed muretsevad, millistes rollides neid võidakse TI-ga asendada, otsivad varjatud põhjuseid, miks saavad tööandjalt „ei“-vastuse. „Tegelikkus on enamasti palju lihtsam,“ märgib ta.
Probleemi juur: vähene suhtlus, mitte ainult kuulutused
Surgutanovienė sõnul näitavad sellised kogemused, et probleem peitub mitte niivõrd kuulutustes endis, kui väheses suhtluses kandidaatide ja tööandjate vahel: „Inimesed tunnevad end nagu loteriil osalejad, teadmata, kas auhind on üldse olemas. See on täiesti loomulik, sest iga CV taga on kellegi lootus, aeg ja pingutus.“
„Seetõttu tasub sellest rääkida avatult, et rohkem inimesi teaks, mis toimub värbamisprotsesside kulisside taga ja miks mõned protsessid venivad. Nii on kandidaatidel lihtsam märgata tööandjaid, kes hindavad läbipaistvust,“ selgitab „Telia“ personalivaliku juht.
Miks mõned töökuulutused tunduvad võltsid?
Muljet, et osa kuulutusi on ebasiirad, loovad eelkõige:
- Korduvalt uuesti avaldatud kuulutused, kuigi tundub, et koht on juba täidetud.
- Pakkumised, mis püsivad aktiivsena ka pärast konkursi lõppu.
- Vaikus tööandja poolt – vastuseta CV-d, tagasisideta jäänud töövestlused.
Kuidas aru saada, kas töökuulutus on päris?
Surgutanovienė soovitab kandidaatidel, kes tahavad kuulutuse usaldusväärsust hinnata, teha mõned kontrollid:
- Vaadata, kas pakkumine on avaldatud ka ettevõtte ametlikul kodulehel.
- Uurida, kas on välja toodud konkreetne kandideerimise tähtaeg, kontaktisik ning selge tööülesannete kirjeldus.
- Kui tekst on väga üldsõnaline ja ebamäärane, tasub olla ettevaatlik ning infot täiendavalt kontrollida.
Miks vastused viibivad ja kuulutused korduvad?
„Tasub meeles pidada, et isegi kui tööandja venitab vastusega, on põhjused sageli üsna lihtsad,“ märgib Surgutanovienė. Näiteks:
- Kui ühele ametikohale kandideerib sadu inimesi, võtavad protsessid paratamatult kauem aega.
- Mõned kuulutused korduvad organisatsiooni sisemiste muudatuste tõttu.
- Ettevõtted võivad valmistuda kasvuks ja seepärast otsida juba varakult rohkem uusi töötajaid.
„Enamik ettevõtteid ei püüa teadlikult kedagi petta – tihti puuduvad lihtsalt selged sisemised reeglid, kuidas kandidaatidega suhelda ja millal aegunud kuulutus maha võtta,“ ütleb ta.
Tööandja vastutus: mitte ainult leida inimene, vaid luua kogemus
Surgutanovienė rõhutab, et tööandja ülesanne ei ole vaid õigete inimeste leidmine. Sama oluline on luua igale kandidaadile võimalikult hea kogemus, ka siis, kui ta valituks ei osutu.
„Läbipaistvus, selge kommunikatsioon ja lugupidamine on tänapäevaste värbamispraktikate tuum. Usaldus on väärtus, mida tuleb hoida. Iga aus selgitus – mida ja millal kandidaat oodata võib, miks konkurss venib või miks kuulutus kordub – aitab seda usaldust tugevdada,“ rõhutab ta.
Miks mõned ettevõtted kasutavad fiktiivseid kuulutusi?
Greenhouse’i ekspertide andmetel avaldavad osa organisatsioone näilisi tööpakkumisi erinevatel eesmärkidel:
- Luua mulje, et ettevõte on kiires kasvufaasis.
- Koguda potentsiaalsete kandidaatide andmebaasi või hoida nn talentide varupinki.
- Mõnes organisatsioonis nõuavad läbipaistvusreeglid, et ametlik konkurss kuulutataks välja isegi siis, kui sobiv sisekandidaat on juba olemas.
Küps tööjõuturg algab dialoogist, mitte kahtlustest
„Arutelud väidetavalt fiktiivsete töökuulutuste üle toovad välja ühe olulise tõsiasja – inimesed tahavad olla märgatud, kuulatud ja austatud. See on tegelikult hea märk, sest küps tööjõuturg algab dialoogist, mitte vastastikustest kahtlustest,“ võtab Surgutanovienė teema kokku.
„Mida avatumalt me nendel teemadel räägime, seda vähem jääb ruumi müütidele ja seda rohkem tekib usaldust kandidaatide ja tööandjate vahel,“ lisab ta.
