Terviseeksperdid juhivad tähelepanu, et Eesti meeste tervisenäitajad on endiselt Euroopa kehvemate seas. Mehed elavad meie riigis keskmiselt peaaegu kümme aastat lühemat elu kui naised ning tervena elatud eluiga on vaid 58,9 aastat – see on märgatavalt madalam kui paljudes teistes Euroopa riikides.
Mehed ignoreerivad sageli haigussümptomeid
19. novembril tähistatava rahvusvahelise meestepäeva puhul tuletab perearst Ignas Klėjus meelde vana, kuid aktuaalset muret – Eesti ja Leedu mehed kalduvad esimesi haigussümptomeid eirama ning pöörduvad arsti poole liiga harva või juba liiga hilja.
„Tervena elatud aastate arvu poolest on Leedu viimastel aastatel Euroopa Liidu riikide seas olnud 25. kohal. Need arvud näitavad mitte ainult meie tervishoiusüsteemi võimalusi, vaid ka teatud käitumismustreid, mis on meestele omased. Mehed käivad arsti juures harvem, jätavad esimesed vaevused tähelepanuta ega kipu tegema samme tõsiste haiguste ennetamiseks,“ selgitab I. Klėjus.
Perearsti sõnul diagnoositakse meestel sagedamini raskeid haigusi – kopsu-, jämesoole-, maksa- ja maovähki, samuti ainult meestele omaseid eesnäärmehaigusi. Ka tänapäeva üheks peamiseks terviseprobleemiks olevad südame- ja veresoonkonnahaigused avalduvad meestel tavaliselt ligi kümme aastat varem kui naistel.
„Mehed on tihti kalduvad sümptomeid lihtsalt „välja kannatama“ või ootama, kuni need iseenesest mööduvad, mistõttu pöördutakse arsti poole sageli hilinenult. Meeste seas on rohkem levinud kahjulikud harjumused – suitsetamine ja liigne alkoholitarvitamine. Tervist mõjutavad ka stereotüübid seoses näilise mehisuse ja „tugeva soo“ kuvandiga – uskumus, et oma tervise eest hoolitsemine on nõrkuse märk,“ lisab arst.
Kuidas arstile kiiremini pääseda
I. Klėjus märgib, et osa meespatsientidest kurdab tervishoiuteenuste aeglase kättesaadavuse ja keeruka registreerimisprotsessi üle, mis saab paljudele täiendavaks põhjuseks arsti juurde mitte tagasi minna.
„Lietuvos draudimase“ tellitud uuring näitab, et meeste jaoks (73%) on võimalus kiiresti arsti juurde pääseda isegi tähtsam kui naistele (67%). Paraku tuleb riiklikes raviasutustes eriarsti vastuvõtule pääsemiseks sageli oodata mitu kuud.
„Umbes kolmandik elanikest ootab eriarsti vastuvõtule pääsemist tavaliselt 2–3 kuud, pea veerand aga rohkem kui kolm kuud. Ja selle juurde tuleb arvestada veel perearsti vastuvõtu järjekorda, et saada saatekiri eriarstile. Pikk ootamine võib kannatamatuma patsiendi lihtsalt eemale peletada,“ märgib „Lietuvos draudimase“ spetsialiseeritud riskikindlustuse ekspert Audrius Zinevičius.
A. Zinevičius lisab, et tähtis on otsida viise, kuidas lühendada arsti juurde pääsemise järjekordi ning julgustada inimesi oma tervise eest hoolitsema juba esimeste sümptomite ilmnemisel, mitte oodata, kuni seisund halveneb. Üheks järjest levinumaks lahenduseks on lisaks sõlmitav erakindlustus, mis võimaldab kasutada tasulisi tervishoiuteenuseid nii riiklikes kui ka erameditsiiniasutustes ning pääseda arsti juurde märgatavalt kiiremini.
Uuringu järgi ootab 35% erameditsiiniasutuste külastajatest eriarsti vastuvõtule pääsemiseks kuni 3 tööpäeva. Nad on oluliselt sagedamini rahul arsti juurde pääsemise kiirusega (48%) võrreldes nendega, kes käivad peamiselt ainult riiklikes raviasutustes (18%).
Arstide soovitused meestele
Perearsti hinnangul on üks lihtsamaid, kuid tõhusamaid viise oma tervise eest hoolitseda vähemalt kord aastas perearsti juures kontrollis käia. Selline visiit aitab hinnata elustiili, arutada riskitegureid ning teha põhilisi analüüse, mis sageli paljastavad võimalikud terviseprobleemid juba siis, kui inimene tunneb end täiesti tervena.
„Terviseprobleeme diagnoosime sageli ka noortel meestel: kahekümnendates eluaastates võib esineda väljendunud D-vitamiini või rauapuudust, kilpnäärme talitlushäireid, seede- või sooleprobleeme. Väikesed, kuid olulised näitajad mõjutavad otseselt energiataset, und, töövõimet ja emotsionaalset enesetunnet. Sageli on just tagasihoidlikud vitamiini- või mineraalide puudujäägid kroonilise väsimuse, unehäirete, ärevuse ja madala energiataseme taga ning see mõjutab otseselt elukvaliteeti,“ rõhutab arst.
Vanusega muutub ennetus vältimatuks
I. Klėjuse sõnul tekib meestel umbes 45.–50. eluaasta paiku rida uusi tervisevaldkondi, mida tuleks hakata regulaarselt kontrollima. Selles vanuses on oluline teha eesnäärmespetsiifilise antigeeni (PSA) analüüs, mis aitab varakult tuvastada eesnäärme muutusi, ning hinnata südame ja veresoonkonna seisundit – alates lipiidiprofiilist kuni põhjalikumate instrumentaalsete uuringuteni.
Samal perioodil on tähtis jälgida ka maksa-, neeru- ja kilpnäärme talitlust, sest nende organite muutused võivad areneda ilma selgete sümptomiteta.
„Uuringute tegemise algust ei tohiks siiski määrata ainult vanus. Kui perekonnas on esinenud varaseid infarkte, insulte, eesnäärme- või jämesoolevähi juhtumeid, tuleks uuringutega alustada märksa varem ning neid teha sagedamini. Geneetiline risk on üks olulisemaid tervisemõjutajaid, mistõttu vastutustundlik ennetus võib haiguse kulgu oluliselt muuta või aidata seda täielikult vältida,“ rõhutab arst.
Mees ja vastutus oma tervise eest
Spetsialisti sõnul käivad mehed arsti vastuvõtul küll harvem, kuid kui neile antakse aega ja ruumi avatud vestluseks, mõistavad nad isikliku tervise eest hoolitsemise tähtsust. „Iga mees soovib elada kaua, olla isa ja tulevikus vanaisa. Oma tervise eest hoolitsemine ei ole nõrkuse märk – see on vastutus oma tuleviku ja lähedaste ees,“ rõhutab I. Klėjus.
