Elu Islandil seestpoolt: miks põhjamaine vulkaaniriik köidab nii sisserändajaid kui unistajaid

Islandit kujutatakse sageli kui tühjade lagendike, virmaliste ja vulkaanide maad, kus elavad vaid kalurid ja turismitöötajad. Tegelikkus on nüansseeritum: tegemist on jõuka, kuid kalli põhjamaa ühiskonnaga, mille eraldatus ja looduslikud tingimused mõjutavad igapäevaelu rohkem kui kaardilt näha.

Alljärgnevalt vaade sellele, milline on elu Islandil seestpoolt: millised on töövõimalused, ilm, hinnatase ja ühiskondlikud hoiakud, millega sisserändajad ja pikemalt peatuda plaanivad kõige enam kokku puutuvad.

Kliima ja loodus: ilus vaadata, keerulisemga elada

Island seostub paljudele dramaatiliste maastike, liustike ja kuumaveeallikatega. Kohalikust vaatenurgast tähendab see aga ka kiiresti muutuvat ilma, pikki pimedusperioode ja looduse pidevat kohalolu igas planeerimises, alates liikumisest kuni vaba aja veetmiseni.

Talved on Islandil pigem niisked ja tuulised kui väga külmad. Pimedus saabub varakult ning pikkadel talvekuudel tuleb arvestada vähese päevavalgusega, mis võib mõjutada tuju ja tervist. Suvel kompenseerib seda peaaegu lakkamatu valgus, kuid ka siis võib temperatuur jääda tagasihoidlikuks.

Geograafiline eraldatus ja sellega kaasnev argipäev

Kuigi Island on lennukiga mitmest Euroopa linnast vaid mõne tunni kaugusel, tunnetavad elanikud selgelt, et elavad saarel. Kõik, mis peab kohale jõudma laeva või lennukiga, on tavaliselt kallim ja logistikahäired annavad kiiresti tunda.

See ei tähenda, et valik oleks kehv, eriti pealinnas. Pigem tuleb harjuda sellega, et kõike ei saa kohe kätte ning teatud kaupu võib olla keeruline leida. Paljud pikemalt elavad välismaalased õpivad ette tellima või kombineerima kohalikke võimalusi tellimustega Euroopast.

Töö ja majandus: võimalusterohke, kuid nõudlik

Islandil on väike, kuid paindlik majandus. Olulised valdkonnad on energiasektor, kalandus, merendusega seotud tööstused, turism ja viimasel ajal üha enam tehnoloogia ning loovtööd. Tööjõupuudus on periooditi toonud saarele tuhandeid töötajaid väljastpoolt Euroopat.

Paljud sisserändajad alustavad karjääri teeninduses, hotellinduses või kalatööstuses, kus töötingimused võivad olla füüsiliselt nõudlikud ja graafikud ebastabiilsed. Samas on võimalik ajapikku liikuda kvalifitseeritumatele ametikohtadele, eriti kui omandada islandi keel vähemalt suhtlustasandil.

Palk ja hinnatase: kõrge sissetulek, kõrged kulud

Rahvusvahelises võrdluses on Island üks kõrgeima sissetulekuga riike, kuid ka elamiskulud on märkimisväärsed. Suur osa sissetulekust läheb eluasemele, toidule ja transpordile. Eriti teravalt tunnetavad seda inimesed, kes on harjunud Kesk- või Ida-Euroopa hindadega.

Odavaid „kiirvõite“ on vähe. Säästmiseks tuleb teha teadlikke valikuid: kasutada ühistransporti seal, kus see toimib, eelistada kohalikke hooajalisi tooteid ning vältida impulssoste. Samas võimaldab korralik palk, stabiilne töösuhe ja mõõdukas tarbimine ka päriselt raha kõrvale panna.

Eluaseme leidmine: turg, kus nõudlus ületab pakkumise

Elukoha leidmine on Islandil sageli üks esimesi väljakutseid, eriti pealinna piirkonnas. Üüripindade pakkumine on piiratud ja kiirelt muutuva turismisektori tõttu liigub osa korteritest lühiajaliste üüride turule.

See sunnib inimesi jagama elamispinda või kolima linnast eemale, kus üürid on madalamad, kuid liikumisaeg pikem. Praktikas tähendab see vajadust rohkem planeerida ning aktsepteerida kompromisse elukoha suuruse, asukoha ja hinna vahel.

Islandlaste hoiakud ja suhtlusstiil

Islandlasi kirjeldatakse sageli kui sõbralikke, otsekoheseid ja tagasihoidlikke. Väikeses ühiskonnas tunnevad paljud üksteist kas või kaudselt, mis võib anda uustulnukale mulje, et tegemist on suletud ringiga. Samas väärtustatakse avatust ja huvi kohaliku kultuuri vastu.

Paljud sotsiaalsed suhted tekivad töö kaudu, hobiklubides või keelekursustel. Islandi keele õppimine ei ole formaalne nõue kõikides töövaldkondades, kuid see suurendab märgatavalt võimalusi osaleda ühiskondlikus elus ning ennast koduselt tunda.

Heaoluriik: tugevad teenused, kuid mitte piiramatu süsteem

Islandil on arenenud tervishoiu- ja haridussüsteem, mida rahastatakse peamiselt maksude kaudu. See tähendab, et elanikel on laialdased õigused teenustele, kuid samas tuleb arvestada, et ressursid on piiratud ja järjekorrad teatud erialadele pikemad.

Praktilises plaanis tasub enne kolimist uurida, kuidas toimib registreerimine, perearsti valik ja ravikindlustuse tingimused. Sama kehtib ka lasteaiakohtade ja kooli kohta: kohtade arv võib piirkonniti olla piiratud ning vanemad vajavad vahel rohkem paindlikkust.

Vaikuse ja ruumi hind: elukvaliteet väljaspool suurlinna

Islandil elab suhteliselt vähe inimesi, enamik neist koondub ühte linnastuspiirkonda. Neile, kes otsivad rahu, vaikust ja ligipääsu loodusele, võib see olla üks suurimaid plusse. Metsik looduskeskkond on mõne sõidu- või jalutuskäigu kaugusel.

Samas võib pikemal elamisel tulla esile üksindusetunne, eriti talvekuudel. Sotsiaalse võrgustiku teadlik ülesehitamine ja regulaarne suhtlus nii kohalike kui teiste sisserändajatega aitab vältida tunnet, et elatakse „maailma serval“.

Mida peaks Islandile kolija arvestama

Island ei ole kõigile. Inimestele, kes vajavad pidevat suurlinnaelu ja suurt valikut meelelahutust, võib elu tunduda monotoonne. Samuti nõuab saareline asukoht ja muutlik ilm teatud valmisolekut olukordadega kohaneda.

Neile aga, kes hindavad suhtelist turvalisust, tugevat ühiskonda, hästi toimivaid avalikke teenuseid ja igapäevast kontakti loodusega, võib Island pakkuda väga kõrget elukvaliteeti. Eduka kohanemise võti on realistlikud ootused, majanduslik ettevalmistus ja soov panustada kohalikku kogukonda.