Eesti kliimas ja auto rooste: mida teha, et kere väärtust ei hävitaks juba mõne aastaga

Eesti niiske ja soolane talv tähendab, et rooste ei ole vaid vanade autode mure. Ka üsna uutel sõidukitel võivad mõne aastaga tekkida esimesed pruunid täpid, mis rikuvad välimuse ja vähendavad turuväärtust.

Hea uudis on see, et suure osa korrosioonist saab ennetada lihtsate ja mõistlike harjumustega. Järgnevalt ülevaade, kus rooste tavaliselt alguse saab, mida ise teha annab ja millal tuleks sekkuda professionaalse teenusepakkuja abil.

Miks autod Eestis eriti kiiresti roostetama kipuvad

Eesti teed on suure osa aastast niisked ja porised, talvel lisandub libedusetõrjeks sool. See segu koguneb rattakoobastesse, põhjaõõnsustesse ja uksealustesse ning püsib seal sageli nädalaid. Metall püsib niiske, kaitsekiht saab kahjustada ja rooste hakkabki levima.

Lisaks kiirendavad roostet keret tabavad kivitäkked ja parklakriimud, mis paljastavad värvi all oleva palja metalli. Kui neid kohti ei kaitsta, hakkab korrosioon sealt tasapisi edasi roomama.

Kust rooste tavaliselt alust teeb

Enamasti ei ilmu rooste esmalt suurte laikudena nähtavale, vaid peidab end kohtadesse, kuhu pilk igapäevaselt ei ulatu. Just seetõttu tasub aeg-ajalt autot teadlikult ja rahulikult üle vaadata.

Tüüpilised roostekolded on:

• Rattakoopad ja nende servad, eriti plastikkatetega kohtumine
• Ukse alumised ääred ja läved, kus vesi ja mustus kogunevad
• Pagasiluugi alumine serv, eriti luukpäradel
• Kerepõhi, talad ja kinnituspunktid, kuhu pritsib pori ja soola
• Kivitäkete kohad kapotil ja auto esiosas

Kui märkad mullitavat värvi, pruunikat serva või „mädanenud“ pinda, ei tasu oodata, kuni auk sisse tekib. Varajane sekkumine on oluliselt odavam kui hilisem keevitustöö.

Lihtsad pesuharjumused, mis roostet pidurdavad

Regulaarne pesu ei ole ainult esteetika küsimus, vaid ka roostekaitse osa. Mustuse ja soola alt ei ole roostet ka näha, seetõttu aitab korralik pesu probleeme varem avastada.

Eriti kasulikud on:

• Talvised pesud survepesuga, kus lastakse puhtaks ka rattakoopad ja põhjaümbrus
• Kevadine „suurpuhastus“, et soolajäägid autolt täielikult eemaldada
• Mullitava või kahjustunud laka korral käsipesu, mis on värvi suhtes õrnem

Oluline on vältida liiga agressiivseid kemikaale ja kõvasid harju, mis võivad värvipinda kriimustada. Kui värv juba kannatada saab, on roostel lihtsam metalli ligi pääseda.

Vaha, keraamika ja roostetõrje: mida need tegelikult annavad

Keret kaitsvad vahad ja keraamilised kaitsekihid ei tee autost roostele täielikult immuunsust, kuid nad vähendavad niiskuse ja mustuse nakkumist värvipinnale. See tähendab aeglasemat kulumist ning lihtsamat pesemist.

Teine tase on professionaalne kerepõhja roostetõrje, mille käigus töödeldakse põhja, õõnsusi ja rattaäärseid erimaterjalidega. Eriti mõistlik on seda kaaluda juhul, kui auto plaanitakse endale jätta pikemaks ajaks, näiteks üle viie aasta.

Oluline on kontrollida, mida konkreetne teenus sisaldab. Mõni pakub vaid õrna pihustust ligipääsetavatele kohtadele, teine demonteerib plastikkatted ja puhastab pinnad enne kaitseaine pealekandmist.

Kivitäkked ja kriimud: väikesed vead, millel on suur mõju

Kivitäkked kapotil või esipaneelil tunduvad tihti tühise kosmeetilise murena. Tegelikult on need aga väikesed „väravaavad“ roostele, sest just nendes kohtades on metall paljas või õhukese kaitsekihi all.

Praktiline on kasutada värviparanduspliiatseid või pisiparanduse komplekte, mis aitavad väiksemad vigastused niiskuse eest kinni katta. Sügavamate kriimude, eriti paljale metallile ulatuvate kahjustuste korral tasub pöörduda kere- või värvitöökoja poole.

Kui värv on juba mullitama hakanud, ei piisa enam lihtsalt üle värvimisest. Sellisel juhul tuleks kahjustunud rooste täielikult eemaldada, vastasel juhul suureneb laik ka uue värvikihi all edasi.

Kasutatud auto ost ja rooste: mida kriitilise pilguga vaadata

Kasutatud autot valides tasub varuda aega põhjalikuks visuaalseks kontrolliks. Väljast läikiv ja seest puhas auto võib altpoolt olla juba tugevalt kahjustada saanud.

Abiks on:

• Taskulambi ja vajadusel väikese peegli kasutamine kerepõhja, talade ja uksealuste ülevaatamisel
• Rattakoobaste sisekülgede ning ratta taga- ja eesserva hoolikas vaatlus
• Pagasiluugi tihendite ja alumise serva tõstmine, et näha, kas seal on roostetäppe
• Jälg siledale metallile, kus on ebaühtlane pind, paksud värvikihid või värvierinevused

Kui on kahtlus, tasub enne ostu lasta auto üle vaadata sõltumatul töökohal. Neil on võimalus kasutada tõstukit ja kogemus, mis aitab ära tunda varjatud roosteprobleeme.

Mida ise ei tasu teha ja millal kutsuda spetsialist

Väikesed kivitäkked ja pinnapealsed kriimud on mõistlik ise kinni panna, kui kasutada kvaliteetseid tooteid ja järgida juhendeid. See aitab roostet ennetada ja ei nõua keerulisi tööriistu.

Ulatusliku rooste, kandvate konstruktsioonide juures asuvate kahjustuste ja läbivate aukude korral ei ole ise nokitsemine enam turvaline. Sellised tööd tuleb usaldada kvalifitseeritud keretööde spetsialistile, sest valesti parandatud kandeosad võivad mõjutada auto ohutust ja tehnilise ülevaatuse läbimist.

Kui tekib kahtlus, et rooste võib olla jõudnud piduritorudeni, kütusetorudeni või muude oluliste sõlmedeni, tuleks auto kontrolli viia esimesel võimalusel. Need vead ei ole ainult esteetilised, vaid seotud otseselt liiklusohutusega.