Autokonditsioneeri kasutus suvel ja talvel: lihtsad võtted, mis säästavad kütust ja tehnikat

Autokonditsioneerist on saanud igapäevane mugavus, mille olemasolu märkame alles siis, kui külm õhk kaob ja salong läheb lämmatavalt kuumaks või aknad hakkavad seestpoolt uduseks. Samas mõjutab kliimaseade otseselt nii kütusekulu, sõidumugavust kui ka auto tehnilist seisukorda.

Alljärgnevalt on lahti seletatud, kuidas autokonditsioneeri mõistlikult kasutada eri aastaaegadel, mida saab autoomanik ise jälgida ning millal tasub suunduda töökotta. Fookus on praktilistel võtetel, mitte keerulisel tehnikajutul.

Mis tegelikult juhtub, kui lülitad konditsioneeri sisse

Enamikus autodes käivitab kliimanupu „AC“ vajutamine kompressori, mis võtab mootori võimsusest väikese osa ära. See tähendab, et kütusekulu kasvab tavaliselt märgatavalt just linnas ja aeglastel sõitudel, maanteel on vahe väiksem.

Samas ei tasu karta, et konditsioneeri kasutamine „tapab“ auto. Vastupidi, pikalt väljas olnud süsteem kipub tihendite juurest lekkima ja võib hakata tegema ebameeldivat häält. Mõõdukas ja regulaarne kasutus aitab hoida kompressorit ja klappe liikumas ning pikendab üldjuhul süsteemi eluiga.

Suvekuumus: jahe salong väiksema kütusekuluga

Palava ilmaga on suurim kütusekulu tihti just esimestel minutitel pärast sõidu alustamist, kui auto on päikese käes läbi kuumenenud. Enne konditsioneeri põhja keeramist tasub teha paar lihtsat sammu, mis aitavad salongi kiiremini maha jahutada.

Avada võib kõik uksed või vähemalt aknad ja lasta kõige kuumemal õhul mõni minut välja. Seejärel aknad kinni ja alles siis konditsioneer tööle. Nii ei pea süsteem suure vaevaga kolmekümne plusskraadise õhu jahutamisega alustama ja kütusekulu jääb veidi madalamaks.

Õhu suunamine ja automaatrežiim

Kui autos on automaatne kliimaseade, tasub kasutada „Auto“ režiimi. Sellisel juhul reguleerib süsteem ise ventilaatori kiirust ja õhujaotust ning ei jahuta salongi ebamõistlikult külmaks. Juht otsustab vaid soovitud temperatuuri, näiteks 22 kraadi.

Manuaalse süsteemi puhul sobib alustada tugevama puhumisega näo ja jalgade suunas, mitte vaid klaasidele. Kui salong on maha jahtunud, võib ventilaatori kiirust ja külma astet tagasi võtta. Pidevalt maksimumil töötav konditsioneer ei tee olemist oluliselt mugavamaks, küll aga suurendab kütusekulu.

Taaskasutusrežiim: kas sisse või välja

Päikeselisel suvepäeval annab palju juurde õhuringluse ehk recirculation nupu kasutamine. Kui salong on juba jahe, aitab taaskasutus hoida autos olevat jahedat õhku ning süsteem ei pea kogu aeg kuuma välisõhku maha jahutama.

Tihedas liikluses või tunnelis on taaskasutus kasulik ka selleks, et heitgaasid ei imbuks nii kiiresti salongi. Pikaajaliselt ei ole mõistlik seda režiimi siiski kogu aeg sees hoida, sest õhu kvaliteet halveneb ja niiskus võib tõusta.

Sügis ja talv: konditsioneer ei ole ainult suveks

Paljud juhid lülitavad külmade ilmade tulles konditsioneeri täielikult välja ja kasutavad ainult salongisoojendit. Tegelikult on just jahedatel ja niisketel aastaaegadel kliimaseadmel väga oluline roll ohutuse seisukohalt.

Konditsioneer kuivab õhku, mis aitab udustel või vihmastel päevadel kiiresti ära võtta klaaside seestpoolt tekkiva niiskuskihi. Ilma toimiva kliimaseadmeta võib esiklaasi läbipaistvaks saamine võtta mitu korda kauem aega, mis omakorda lükkab turvalise sõidu algust edasi.

Niiskus salongis ja udused klaasid

Kui märkad, et klaasid lähevad peaaegu iga sõidu alguses kiirelt uduseks, võiks kontrollida mitut asja. Kõigepealt, kas salongifilter on korralikult vahetatud ja kas põrandavaipade all pole liigset niiskust, näiteks sulalund või sisse jooksnud vihmavett.

Kui filter ja vaibad on korras, tasub proovida lühikeseks ajaks sisse lülitada klaasidele suunatud õhuvool koos konditsioneeriga. Tavaliselt kaob udu mõne minutiga. Püsivalt ei ole mõistlik hoida õhku ainult klaasidele suunatuna, sest siis jäävad jalad külmemaks ja üldine sõidumugavus väheneb.

Levinud sümptomid, mis viitavad probleemile

Konditsioneeri veidi nõrgem külm ei tähenda alati riket, vaid võib olla seotud näiteks väga kuuma ilmaga ja tumeda salongi sisekujundusega. Siiski on mitmeid märke, mille ilmnemisel tasub mõelda kontrollile töökodas.

• Õhk ei muutu üldse külmemaks, olenemata pöördest ja režiimist.
• Käivitamisel või töö ajal kostab ebaharilikku undamist, kriuksumist või klõbinat.
• Konditsioneeri sisse lülitades langeb tühikäigupööre märgatavalt või mootor hakkab värisema.
• Ventilatsiooniavade kaudu tuleb ebameeldivat lõhna, eriti sõidu alguses.

Selliste sümptomite korral ei ole mõistlik ise hakata jahutusgaasi juurde lisama või kompressorit „elustama“. Tegu on süsteemiga, mis töötab rõhu all ja vajab asjatundlikku varustust. Ohutus ja keskkonnanõuded eeldavad, et hooldus teeks kvalifitseeritud mehaanik.

Lihtsam hooldus, mida autoomanik saab ise teha

Kuigi konditsioneeri süvaremont ei ole kodugaraaži teema, on siiski mõni asi, mille eest saab igaüks ise hoolt kanda. Näiteks tasub õigeaegselt vahetada salongifiltrit, sest ummistunud filter takistab õhu liikumist ja sunnib ventilaatorit rohkem pingutama.

Samuti on mõistlik kord nädalas lasta konditsioneeril lühidalt töötada ka talvel, isegi kui väga jahedat õhku parasjagu vaja pole. Mõneminutiline töö hoiab süsteemi tihendid niisutatuna ja vähendab riski, et kevadel selgub ootamatult, et külma enam ei tule.

Tark kasutus pikendab eluiga ja tõstab ohutust

Autokonditsioneer ei ole pelgalt mugav lisa, vaid oluline osa süsteemist, mis parandab nähtavust ja vähendab juhi väsimust. Õigesti kasutades on mõju kütusekulule mõõdukas, mis kaalub enamasti üles saadava mugavuse ja ohutuse.

Kui seade töötab ebaregulaarselt, teeb müra või ei jahuta enam nagu varem, tasub probleemiga tegeleda enne täit suvehooaega. Nii väldid olukorda, kus pikk sõit tuleb teha lämbes ja niiskes autos ning hilisem remont kujuneb kallimaks, kui see oleks olnud õigeaegsel kontrollil.