„Kui keegi tahab teada, mida on Eestis imetlusväärset peale Arvo Pärdi ja meie suurepäraste dirigentide, siis ütleksin, et Eesti teadlased. Me kõik koos oleme korda saatnud täieliku maailmaime,“ ütleb Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor ja akadeemik Jüri Allik. Ta peab silmas Eesti kiiresti kasvanud teadusjõukust – seda, kui mõjukad on Eesti teadlaste avaldatud uuringud.
„Eestist on viimase 11 aasta jooksul saanud teadusjõukuselt kolmas riik maailmas. Meist ees on vaid Island ja Singapur.“
Eesti teadusjõukus maailma tipus
Koos Warwicki ja Tallinna Ülikooli professori Anu Realo ning teaduste akadeemia presidendi Mart Saarmaga võttis Allik Eesti teadusjõukuse lähemalt vaatluse alla. Selleks kasutati üht maailma suurimat teaduse andmebaasi Web of Science’i (WoS), millest oluline teaduse otsingumootor Essential Science Indicators (ESI) sõelub välja mõjukama poole kogu maailma teadusest.
Uurimuse autorid vaatasid ESI andmetest, kui palju on viidatud Eesti teadlaste osalusel aastatel 2014–2024 ilmunud teadusartikleid. „Selgub, et Eestist on viimase 11 aasta jooksul saanud teadusjõukuselt kolmas riik maailmas. Meist on ees vaid Island ja Singapur,“ rõhutab Allik.
Tippude tipp
Uuringu tulemus on Jüri Alliku sõnul heas mõttes hullumeelne. „Eesti autoriga või kaasautorsuses kirjutatud artikleid viidatakse 80 protsenti rohkem kui maailma tippriikide juhtrühmas keskmiselt,“ märgib ta.
Kui WoS-i andmebaasis on üle 80 miljoni teadusartikli, siis ESI otsingumootor valib neist välja vaid kujundlikult öeldes mõjukama poole. See tähendab, et ESI andmetele tuginev tippteaduse keskmine tase on juba iseenesest väga kõrge. Viidatavuselt kolmandal kohal olev Eesti on Alliku hinnangul aga veelgi üle maailma tippteadlaste keskmisest.
„Eesti autoriga või kaasautorsuses kirjutatud artikleid viidatakse 80 protsenti rohkem kui maailma tippriikide juhtrühmas keskmiselt.“
Niisugune edu on Eesti jaoks võrdlemisi uus. „Kohe pärast vabaks saamist oli seis väga kehv. Olime maailma teadusajakirjade keskmisest kaugel maas,“ meenutab Allik. Aastal 2014 jõudis Eesti aga esimest korda maailma tippteaduse keskmisele tasemele järele.
Valdkonnad, mis veavad Eesti teadust
Kuna publikatsioonide ja viitamiste arv on teadusvaldkonniti väga erinev, jagab ESI kogu teaduse 22 valdkonnaks. Eesti teadusmootor on neist kliiniline meditsiin, kus viidatavuse ühe protsendi tippu on jõudnud 184 tööd. Tippu jõudnud tööde arvu poolest paistavad silma ka:
- molekulaarbioloogia ja geneetika – 80 tööd,
- taime- ja loomateadus – 79 tööd,
- keskkonnateadus ja ökoloogia – 64 tööd,
- füüsika – 54 tööd.
Alliku sõnul erinevad teadusvaldkonnad oluliselt nii artiklite kui ka viidete arvult. „Kõige madalam on matemaatika, mis on endiselt jäänud eeskätt üksikteadlase pärusmaaks. Samas näiteks füüsikas pole ilma suurte kollektiivideta üldse võimalik teadust teha ja ühe artikli keskmine autorite arv on seal juba üle saja,“ võrdleb ta.
Mugav Rootsi ja kohalik Leedu
Uuringu järgi on Eesti teadlased edukamad nii lõuna- kui ka põhjanaabritest. Kohe pärast taasiseseisvumist olid Eesti, Läti ja Leedu teadus Alliku sõnul enam-vähem samal tasemel. „Nüüd on pilt väga erinev. Eesti on väga kõrgel kohal, Läti on kõvasti maas ehk pingereas 41. kohal, kuid eriti suur vahe on Leeduga, kes on 69. kohal,“ kirjeldab ta. Ka Põhjamaade teadus paistis 20 aasta eest kättesaamatu eeskujuna, ent praeguseks on Eesti neist möödunud: Rootsi on pingereas 14. ja Soome 19. kohal.
„Rootsi teadlased teevad n-ö korralikku mitte-läbimurde teadust, mis on suhteliselt riskivaba.“
„Leedu on pannud rõhu artiklite arvule, kuid ei pööra suurt tähelepanu sellele, kus täpselt avaldatakse,“ selgitab Allik muutuse tagamaid. Leedu teadlased avaldavad rohkelt uuringuid kohalikes, väikese lugejaskonnaga ajakirjades ning ei sea esiplaanile läbimurdva mõjuga tulemusi.
Rootsi teaduse kohta on samuti juba varem märgitud, et sealsed teadlased on muutunud mugavaks. „Meie viimane statistika kinnitab, et see vastab tõele. Rootsi teadlased teevad n-ö korralikku, kuid mitte läbimurdelist teadust, mis on suhteliselt riskivaba,“ kirjeldab professor.
Eesti haridus kui ekspordiartikkel
Milles peitub siis Eesti teadlaste edu saladus? Jüri Alliku sõnul on see ka talle ja kaasautoritele suur mõistatus. „Kuna Eesti teaduse rahastus on üsna tagasihoidlik, võrreldes näiteks Põhjamaadega, siis ei saa seda edu seletada lihtsalt väga hea rahastusega,“ rõhutab ta. Üks tegur võib olla Eesti teadlaste edu välisrahastuse taotlemisel, kuid ainult sellega pilt ära ei selgu.
Teine oluline tegur on Alliku meelest Eesti teadlaste tööeetika ja maailmavaate muutumine professionaalsemaks. „Oleme kujundanud uue arusaama sellest, kuidas üldse teadust teha, milliseid probleeme uurida ja millistes ajakirjades avaldada, et meie tulemused oleksid maailmas kõige paremini nähtavad,“ kirjeldab ta.
„Maailma parimat teadust pole võimalik isolatsioonis teha.“
Eesti teadlastel jätkub tema hinnangul ambitsiooni avaldada oma töid võimalikult parimates ajakirjades. Seda on aga võimalik teha üksnes siis, kui ette näidata mõni uus, oluline ja läbimurdeline avastus või teooria. „Kõike ei saa avaldada Nature’is või Science’is. Siis vaatadki esmalt, kas saad avaldada oma valdkonna parimas ajakirjas. Kui seal ei õnnestu, liigud veidi allapoole, kuid mitte kunagi päris lõppu,“ arutleb Allik.
Nende uuringu üks peamisi järeldusi on, et Eesti teadlaste edu taga on mitu tegurit korraga, kuid mitte ükski neist ei ole üksi piisav. „Järelikult peab olema olemas mingi väga õige kombinatsioon mitmest asjast. Mis täpselt on see võitev kombinatsioon, jääb aga praegu veel suureks mõistatuseks ning vajab paremaid uuringuid,“ märgib professor.
Uuringu valguses soovitab ta Eestil hakata maailmas aktiivsemalt müüma oma ülikooliharidust. „Hea ülikooliharidus saab olla vaid teaduspõhine. Eesti teadus on üks kõige suurema mõjukusega teadusi maailmas. Seetõttu võiks sellele rajatud ülikooliharidus olla kõige suurema lisandväärtusega toode, mida me üldse suudame maailmale pakkuda,“ leiab Allik.
Hariduse müügiks on professori sõnul kõik eeldused olemas, sest kõik Eesti tippteadlasrühmad on juba rahvusvahelised. Alliku hinnangul peaks Eesti sihtima siiski veelgi suuremat rahvusvahelistumist. „Maailma parimat teadust pole võimalik isolatsioonis teha. Eesti väärib aga parimat teadust, sest see on üks meie püsima jäämise kindlamaid garantiisid,“ rõhutab ta.
