Sotsiaaldemokraadid hääletasid täna riigikogus töölepingu seaduse muudatuste vastu, mis muudaksid Eesti tööõigust põhjalikult – tööandjad saaksid edaspidi pakkuda töötajatele lepinguid, kus töökoormus ja palk võivad kõikuda kuni neljakordselt.
Tanel Kiige sõnul surus valitsus töötajatele kahjuliku seaduse huvirühmadele peale stiilis „võta või jäta“, arvestamata ei ametiühingute seisukohtade ega ühiskonna ootustega.
Juhupalga seadustamine ja ebakindlus töötajatele
„Selle seaduse suurim probleem on juhupalga seadustamine. Headel aegadel võib kõikuv töökoormus ja sissetulek mõnele inimesele sobida, kuid rasketel aegadel tähendab see sundvalikut: kas lepid ebakindla juhupalgaga või leitakse sinu asemele keegi, kes on valmis sellise lepingu ja palgaga nõustuma.
See, kas saad täispalga, 25 või 50 protsenti palgast, ei sõltu enam sinust, vaid tööandjast ja tema huvist ning võimalustest sulle töötunde pakkuda,“ selgitas Kiik.
Mõju sotsiaalsele kaitsele
Teise tõsise probleemina tõi ta välja sotsiaalse kaitse halvenemise. Kui töötaja sissetulek kõigub, kajastub see otseselt:
- väiksemas vanemahüvitises,
- madalamas haigushüvitises,
- väiksemas töötuskindlustushüvitises,
- ning tulevases pensionis.
Osakoormusega töötajate riskid
„Osalise koormusega töötajate puhul on väga suur risk, et tööandjad loobuvad senistest osakoormusega lepingutest, mille korral tuleb ületundide eest maksta ületunnitasu. Edaspidi saab sellised lepingud vormistada nn paindlikena – veerand- kuni täiskoormusega kõikuvate lepingutena.
See tähendab töötaja jaoks, et tal kaovad ületunnid ja nendega kaasnev kõrgem töötasu,“ ütles Kiik.
Lai vastuseis muudatustele
Kiik rõhutas, et uue töölepingu seaduse vastu on mitukümmend töötajaid esindavat organisatsiooni, sealhulgas:
- Ametiühingute Keskliit,
- Arstide Liit,
- Haridustöötajate Liit,
- Eesti Puuetega Inimeste Koda.
Mandaat ja kokkulepped puuduvad
„Valitsusel polnud ei rahva mandaati ega kokkulepet tööturu osapooltega, et minna tööõigust nii radikaalselt muutma. Praegune koalitsioon näitas taas, et ei ole suuteline sisuliseks dialoogiks,“ lisas Kiik.
Hääletustulemus riigikogus
Töölepingu seaduse muutmise poolt hääletas 44 ning vastu oli 19 riigikogu liiget.
