Leiutaja Nikola Tesla on kunagi öelnud, et traadita tehnoloogia võimaldab kogu maailmal töötada ja suhelda justkui ühe suure ajuna. Rohkem kui 80 aastat hiljem on teadlase nägemus saanud teoks.
„Telia“ raadiovõrgu juhi Ramūnas Mikalauskase sõnul on sajandi jooksul raadiolainetel põhinevad tehnoloogiad arenenud lahendusest, mis oli mõeldud vaid kõrgklassi esindajatele, igapäevasteks hetkedeks, mida nüüd jagavad miljardid inimesed.
„Traadita raadiotehnoloogia tõi tavalise inimese sisuliselt lähemale suurkujudele – kuningatele ja peaministritele –, kelle häält oli varem võimalik kuulda ainult erilistel sündmustel ja vaid kohapeal viibides. Tänapäeval ei aita traadita side kuulata üksnes ühte kõnelejat, vaid võimaldab kõigil omavahel interneti kaudu peaaegu hetkega suhelda. Selline võimalus justkui vähendab füüsilisi vahemaid erinevate inimeste ja isegi rahvaste vahel,“ selgitab R. Mikalauskas.
Üle pooleteise sajandi jooksul on info saatmine muutunud märksa kiiremaks. Näiteks aastal 1858 liikus 98-sõnaline telegramm Suurbritanniast Ameerika Ühendriikide presidendile üle Atlandi ookeani kaabli kaudu ligikaudu 17 tundi. Täna aga võib mitmetunnise filmi allalaadimine võtta vaid mõned sekundid.
Mikalauskase sõnul hakkasid eelmisel sajandil erinevad uuendused üle võtma traadita side nimetust, sest termin „raadio“ jäi liiga kitsaks. 21. sajandil on traadita ühenduse lained enamiku tehnoloogiate alus: tänu neile toimivad Bluetooth, Wi‑Fi, mobiilne internet, NFC ning asjade interneti (IoT) lahendused.
Miks just „traadita“, mitte „õhuside“?
Kuni 19. sajandi lõpuni kasutati kaugemal asuvate sõnumite edastamiseks telegraafi – kaablite kaudu saadetud signaalid jõudsid adressaadini kiiremini kui paberkirjad. Raadiolained said sellest tehnoloogiast vastandiks, sest need levivad õhus, mitte mööda juhtmeid. R. Mikalauskase sõnul just sellest eripärast sündiski nimi „traadita side“.
Teisisõnu mõisteti raadiotehnoloogiat kui vabanemist juheteta ühenduse vajadusest – millestki, mida peeti varem vältimatuks. Seetõttu ei jäänud termin „õhuside“ käibele: inimestele oli palju arusaadavam mõte, et side toimib ilma füüsilise kaablita.
Raadio sünd ja mõju igapäevaelule
20. sajandi alguses hakati raadiolaineid kasutama massikommunikatsiooniks. See oli tõeline revolutsioon, mis muutis mitte ainult info levikut, vaid ka inimeste igapäevaelu. Raadiovastuvõtjast sai kodu keskne ese, mille ümber pered õhtuti kogunesid. Esialgu tundus paljudele harjumatu ja lausa veidi maagiline kuulata häält puust kastist, ilma et inimene ise ruumis viibiks.
Eestis algas raadioajastu 1926. aasta 12. juunil, mil Kauno raadiofonijaamast kostis kuulajateni teataja Petras Babickase hääl: „Alio, alio! Kalba Kaunas, Lietuva!“ Esimene saade ei piirdunud üksnes tervitusega: kavas olid side- ja transpordiministri kõne, „Eltose“ uudiste ülevaade ning Riigiooperi solistide kontsert. Juba see esmane programm näitas raadio kui info- ja kultuurikanali laialdasi võimalusi.
„Kui võrdleme 1926. aastat tänasega, oli toona Leedu raadio uuendustega hiljaks jäänud ning inimesed olid vaid kuulajarollis – üks rääkis ja tuhanded kuulasid. Täna oleme 5G kasutuselevõtus liidrid ning side toimib kahes suunas. Kõige olulisem muutus on see, et igaüks meist saab olla mitte ainult tarbija, vaid ise suhelda, infot jagada ja äri luua,“ märgib raadiovõrgu juht.
Praegu on „Telial“ Leedu suurim 5G leviala – lausa 99% riigi elanikest saavad seda internetti kasutada. See on oluline mitte ainult ettevõtetele, vaid ka igale inimesele eraldi.
Pilguheit tulevikku: mis tuleb pärast 5G‑d?
R. Mikalauskase sõnul on 5G‑võrk juba ammu ületanud pelgalt vaba aja veetmise piiri ja muutunud riigi kriitilise taristu osaks. Sellest sõltub innovaatiliste digiettevõtete loomise võimalus, samuti riiklike teenuste, energeetika ja transpordisüsteemide stabiilne toimimine. Usaldusväärne ja kiire võrk on otseselt seotud Leedu majanduskasvu ja riikliku vastupanuvõimega.
Kuigi 5G tehnoloogiat alles jõudsalt juurutatakse ja arendatakse, pöörab tehnoloogiamaailm pilgu juba kaugemale – 6G‑le. Prognooside järgi pakub kuuenda põlvkonna side mitte ainult veel suuremat kiirust, vaid ka peaaegu olematut viivitust (latency), mis avab võimalused, mida seni on nähtud üksnes ulmefilmides.
„Eksperdid ütlevad, et 6G võimaldab meil kogeda holograafilisi kõnesid, kus vestluskaaslane ilmub kolmemõõtmelise kujutisena, ning kasutada täiesti kaasahaaravat virtuaal- (VR) ja liitreaalsust (AR). Samuti räägitakse „puutetundlikust internetist“ (Tactile Internet), mis võimaldaks tunda kaugelt puudutusi või vibratsioone – see tähendaks läbimurret kaugmeditsiinis ja keerukate mehhanismide distantsjuhtimises,“ selgitab „Telia“ raadiovõrgu juht.
Seeläbi muutuks N. Tesla visioon maailmast kui „ühest suurest ajust“ käegakatsutavaks reaalsuseks, kus digitaalne ja füüsiline maailm sulanduvad. See ei kuulu enam ulmevaldkonda, vaid on loomulik järgmine etapp traadita tehnoloogiate arengus.
