Hiina ettevõte DAMODA on välja töötanud automatiseeritud konteinerlahenduse, mis võimaldab ühe nupuvajutusega käivitada või tagasi kutsuda tuhandeid väikseid droone.
See tehnoloogia on loodud selleks, et saata kiiresti ja tõhusalt minikompaktsete neljakopterite parv soovitud sihtkohta. Kuigi lahendust kasutatakse praegu peamiselt valgusshow’de ja demonstratsioonide tarbeks, tunnevad selle vastu suurt huvi ka sõjalised ringkonnad.
Automatiseeritud konteinerlahendus drooniparvede käivitamiseks
DAMODA automatiseeritud konteinerpõhine droonide stardisüsteem koosneb vähemalt 12 lamedast stelaažist, kuhu mahub kuni 648 drooni. Need stelaažid sõidavad käivitamise ajal otse konteinerist välja.
Tootja sõnul saab süsteemi hõlpsasti skaleerida nii, et see mahutaks tuhandeid droone, mis viitab lahenduse suurele laiendatavusele ja paindlikkusele.
Arendajate kinnitusel toimub droonide käivitamine ühe nupuvajutusega: süsteem sünkroonib automaatselt kõik stardid ning tagab täpse maandumise, mis võimaldab saavutada efektiivse ja ohutu töö.
Tsiviilkasutus või tulevane relvasüsteem?
Kuigi DAMODA väidab, et süsteem on loodud eelkõige tsiviilseks kasutuseks, näiteks ürituste ja show’de tarbeks, märgivad eksperdid ja analüütikud, et selline lahendus võib olla erakordselt atraktiivne ka relvajõududele. Drooniparvedest on saamas üks olulisemaid tööriistu tänapäeva konfliktides.
Paljud riigid on juba aastaid arendanud konteineripõhiseid droonide stardimooduleid, mis võimaldaksid ootamatult rünnata vastase kriitilist taristut ja muid strateegilisi sihtmärke.
Drooniparved – vahend miljonitesse dollaritesse ulatuva tehnika hävitamiseks
Kontereid kasutavad, varjatud droonide stardiplatvormid ei ole enam ammu ainult teoreetiline idee. Üks reaalsemaid näiteid on sel aasta juunis Ukraina poolt läbi viidud operatsioon „Võrk“, kus kasutati just selliseid konteinerlahendusi.
Ukraina väed paigutasid lõhkelaenguga droonid veoautode konteineritesse, mis asetati Vene sõjaväebaaside lähedusse. Rünnaku alguses tõusid kõik droonid üheaegselt õhku ja suundusid sõjalennukite pihta.
Sihtmärkide seas oli ka 10 strateegilist pommituslennukit Tu‑95, millest igaühe hinnaks on hinnanguliselt 50–100 miljonit dollarit.
Drooniparved kui tuleviku sõjapidamise tuumik
Säärased konteinerpõhised stardimoodulid võimaldavad läbi viia laiaulatuslikke, detsentraliseeritud operatsioone vastase territooriumil.
Kuna rünnaku tegeliku päritolu kindlakstegemine on keerulisem, kasvab oluliselt üllatusmoment, mis on tänapäeva sõjapidamises ülioluline tegur.
Suurimaks väljakutseks ei ole aga enam niivõrd füüsiliste süsteemide ehitamine, vaid autonoomsete droonialgoritmide arendamine, mis võimaldaks parve kuuluvatel droonidel ise otsuseid langetada ning sihtmärke tuvastada ja valida.
Lisaks ei piirdu konteineripõhised süsteemid ainult väikeste droonidega. Neid saaks kohandada ka raskema relvastuse jaoks. Näiteks kasutavad USA relvajõud juba praegu spetsiaalseid konteinereid varjatud raketisüsteemide paigutamiseks selliste komplekside nagu M270 MLRS ja M142 HIMARS koosseisus.
