Eksperdid prognoosivad, et aastaks 2030 kaob tööturult peaaegu 40 protsenti tänapäeval nõutavatest oskustest. Nende asemel hinnatakse üha enam loovust, kriitilist mõtlemist ja vastutustunnet. Kuidas aitab nende omaduste kujunemisele kaasa mitteformaalne haridus?
Tehisintellekt ja muutuv tööturg
Tehisintellekti murrang muudab tööturgu ja tekitab küsimuse: milliseid oskusi vajab kõige enam noor põlvkond? Maailma Majandusfoorumi raport „Future of Jobs Report 2025“ ennustab, et suurimas hinnas on oskus kriitiliselt mõelda, loovalt probleeme lahendada, töötada meeskonnas ja võtta vastutust.
„Noortel inimestel jääb sageli puudu kõige olulisemast – enesekindlusest, oskusest töötada meeskonnas või võtta vastutus antud ülesannete eest. Näeme selget suundumust: tööandjad otsivad üha enam kandidaate, kellel on lisaks erialastele teadmistele ka üldpädevused – kriitiline mõtlemine, loovus, suhtlemisoskus. Tõenäoliselt jätkub see suundumus ka 2030. aastal, mistõttu on neid omadusi oluline arendama hakata juba noorena,“ selgitab Töötukassa avalike suhete nõunik Liudas Dapkus.
Mitteformaalne haridus kui katsetamise ja õppimise ruum
Üha sagedamini rõhutatakse, et selliseid pädevusi ei omandata ainult koolis või ülikoolis. Neid aitab kujundada mitteformaalne haridus – keskkond, kus lapsed ja noored saavad katsetada, eksida, õppida kogemusest ja oma ideid päriselus proovile panna.
Üheks heaks näiteks on Leedu suurim mitteformaalne haridusasutus – Sostinės laste ja noorte keskus HOBIVERSE, kus tegutseb Užupise labor. Seal käivitatud programm „Versluse kiirendi“ („Verslumo akceleratorius“) on välja kasvanud rahvusvahelisest algatusest „VIVITA International Vista“, mis tegutseb USA-s, Singapuris, Uus-Meremaal ja mujal maailmas.
„Versluse kiirendi“: tulevikuoskuste treening
„Versluse kiirendi“ põhituum on just nende oskuste arendamine, mille Maailma Majandusfoorum nimetab tööturu võtmekompetentsideks aastaks 2030: loovus, kriitiline mõtlemine, koostööoskus ja vastutustunne.
„Sageli kuuleme, et koolis jääb puudu praktikast. Noored tahavad ise kogeda, kuidas sünnivad otsused ja lahendused. Näiteks „Versluse kiirendis“ saavad nad minna esimesest ideest kuni töötava prototüübini – kas üksi või koos meeskonnaga. Nad õpivad ideid genereerima, mudeleid looma, lahendusi testima ja nägema, kuidas teooria muutub reaalsuseks,“ kirjeldab programmi juht Kipras Šumskas.
Šumskase sõnul on noorte osalejate loovus üllatanud isegi kogenud mentoreid – ideed ulatuvad virtuaalreaalsuse ekskursioonidest minevikku ja tulevikku kuni vihmapiiskade mõjul värvi muutvate rõivasteni.
Ideedest reaalsuseks
„Mõnest projektist on saanud täiesti reaalsed lahendused: üks neist on peagi lõpuni ellu viidud Leedu Rahvusmuuseumis ning tüdrukute loodud toiduprogrammi uuendus on kujunenud iga-aastaseks lasteürituseks, millega liituvad teadlased ja tuntud kokad,“ räägib Kipras Šumskas.
„Näen, kuidas selline või mõni muu mitteformaalne tegevus lapsi muudab – nad muutuvad julgemaks, iseseisvamaks, enesekindlamaks. Sellised kogemused näitavad, et nooruses arendatavad oskused – loovus, vastutustunne, koostöövõime – pole olulised üksnes täna, vaid saavad määravaks ka aastaks 2030,“ lisab Šumskas.
Tugev stardipositsioon tuleviku tööturule
Asjatundjad rõhutavad, et mida varem lapsed saavad võimaluse luua, katsetada ja ennast proovile panna, seda kindlama vundamendi nad endale tulevaseks tööeluks loovad. Just sellised kogemused näitavad, et mitteformaalne haridus kujuneb üheks oluliseks tööjõuturu tuleviku osaks.
