Septembrikuu tervitas Leedu elanikke nii järsult saabunud sügise kui ka elektrienergia taristuriketega regioonis. See mõjutas ka börsihindu Leedu hinnatsoonis – septembris kallines elektri hulgihind börsil 3 protsenti. Sellest hoolimata püsis elektri hind tänavu septembris peaaegu samal tasemel kui mullu samal ajal ning võrreldes 2023. aastaga oli see koguni 39 protsenti madalam.
Ainulaadne taastuvenergia tootmine Leedus
Eksperdid märgivad, et Leedu taastuvenergia tootmine eristus selgelt teistest Balti riikidest. Septembris kateti ainuüksi tuuleelektrijaamade toodanguga üle kolmandiku kogu Leedu elektrivajadusest.
Päikeseelektrijaamad lisasid sellele veel ligi viiendiku. Nii rahuldati tuule ja päikese abil kokku peaaegu 50 protsenti Leedu elektritarbimisest. Võrreldes Lätiga ja Eestiga tõuseb Leedu siin selgelt esile: Lätis katsid taastuvad allikad (v.a hüdroelektrijaamad) vaid 8,2 protsenti kogu riigi elektrivajadusest, Eestis aga 33 protsenti.
Viimased soojad akordid
Roheliste energialahenduste ettevõtte „Enefit“ energiatoodete juht Simonas Jasiulis ütleb, et Leedule iseloomulikud sügistingimused on nüüdseks kinnistunud. Päikeseelektrijaamade toodang väheneb järk-järgult ning kogu Läänemere piirkond pöördub üha sagedamini fossiilkütustel töötavate elektrijaamade poole. See trend süveneb, kuid kas see tähendab ka elektrihinna järsku tõusu?
„Päikeseprillid on juba kuhugi kadunud ning soojus mängis oma etteastes viimased akordid. Sügis on Leedusse jõudnud ja seda saime ka ise tunda. Sügis puudutas ka elektriturgu. Möödunud kuul ei tootnud päikeseelektrijaamad enam sellises mahus, nagu olime harjunud. Õhtud muutuvad pimedamaks, veedame rohkem aega kodus ning seetõttu kasvas septembris ka meie elektritarbimine.
Ootamatu „EstLink 1“ elektriühenduse rike Eesti ja Soome vahel mõjutas samuti olukorda. Kõik see kokku tähendas, et isegi tuuleelektri erakordselt suur tootmine piirkonna kontekstis ei võimaldanud meil saavutada märksa madalamaid elektrihindu,“ selgitab Jasiulis.
„Kas samasugust pilti näeme ka oktoobris ja ülejäänud selle aasta kuudel? Praegu paistab, et jah. Peame tunnistama, et aeg, mil elektrihinnad selgelt langesid, on möödas. Lähikuudel kõikuvad hinnad tõenäoliselt samas suurusjärgus. Samas võrreldes 2024. ja 2023. aastaga on hinnad siiski madalamad ning börsiplaaniga klientidel on endiselt võimalus ära kasutada perioode, mil elekter on börsil eriti odav ning seeläbi säästa,“ lisab ta.
Oktoobris prognoositakse börsiga seotud elektriplaaniga kodutarbijatele hinnaks ligikaudu 21,06 s/kWh.
Ilm ja ühendused – peamised hinnamäärajad
Ekspertide hinnangul ei määra oktoobris meie riigi elektrihinda niivõrd see, kui palju suudame ise taastuvallikatest toota, vaid pigem see, mis toimub teistes Läänemere piirkonna riikides.
Eelkõige sõltub palju sellest, kui palju elektrienergiat saavad eksportida Põhjamaad. Tuule- ja hüdroenergia tootmine mängib hinnakujunduses väga olulist rolli mitte ainult Leedus, vaid kogu piirkonnas.
„Septembris nägime, et Skandinaavia riigid ei eksportinud elektrit sellises mahus, millega olime harjunud. Seda tunnetasime väga selgelt börsihindade kaudu. Oktoober pole erand: kui Soome ja Rootsi suudavad toota palju odavat elektrit ning selle ülejäägi börsil müüa, odavnevad hinnad terves regioonis,“ ütleb Jasiulis.
Nagu septembris, nii saab ka oktoobris võtmerolli mängima elektriühenduste infrastruktuur. On juba teada, et oktoobri lõpus toimuvad „EstLink 2“ ühenduse (Eesti–Soome) plaanilised hooldustööd. Lisaks on oktoobri alguses kavandatud Leedu–Rootsi ühenduse remont. See tähendab, et odava Skandinaavia elektri voog meie piirkonda on mõnevõrra piiratud, mis omakorda mõjutab hindu.
Olulist rolli mängib lõpuks ka ilm. Leedus on küttehooaeg juba alanud. Jahedamad ja pimedamad päevad tähendavad suuremaid kulusid küttele ja vähem odavat päikeseelektrit, mis kokkuvõttes survestab elektrihindu tarbijatele ülespoole.
Septembris odavam kui Poolas, kuid kallim kui Eestis
Septembris maksid „Enefit“ kliendid, kellel on börsiga seotud plaan (ESO „Standartinis“, ühe ajavööndi tariif), elektri eest ligikaudu 3 protsenti rohkem kui augustis – umbes 21,57 s/kWh (koos käibemaksuga). Eelmisel aastal samal ajal oli keskmine elektrihind kodutarbijale 21,61 s/kWh (koos käibemaksuga).
Taastuvenergia tootmine vähenes septembris veidi. Tuule- ja päikeseelektrijaamades toodeti kokku pisut üle 435 GWh (augustis 423 GWh). Samal ajal kasvas riigi kogutarbimine umbes 4 protsenti – 896 GWh-ni (augustis 859 GWh).
Võrreldes Leedut teiste Euroopa riikidega maksime septembris elektri eest rohkem kui eestlased, ent märksa vähem kui poolakad. Leedu hinnatsoonis oli hulgihind 8,40 s/kWh. Eestis maksis kilovatt-tund 8,11 s, Lätis 8,42 s. Saksamaal oli hind veidi madalam – 8,35 s/kWh, samas kui Poolas oli see kõrgeim – 10,75 s/kWh.
