Viimastel kuudel on palju kõneainet tekitanud väidetav Euroopa Liidu otsus keelata pelletikatlad, kuid sellist keeldu tegelikult ei ole. Uued nõuded hakkavad kehtima alles alates 2027. aastast ning need ei võta biokütust energiasektorist välja, vaid sätestavad rangemad tingimused uutele seadmetele.
Puitpelletid jäävad endiselt taastuvaks ja kliimaneutraalseks kütuseks, mida Euroopa energiapoliitika toetab. Viimastel nädalatel on aga levitatud rohkelt eksitavaid tõlgendusi ja pealkirju, mis kuulutavad justkui “pelletite lõppu”.
Selline info on põhjustanud segadust ja ärevust nii tarbijate, investorite kui ka omavalitsuste seas. Tegelikkuses Euroopa Liit ei muuda biomassi staatust, vaid uuendab üksnes tehnilisi nõudeid, et turule jõuaksid tõhusamad ja vähem saastavad katlad.
Mis muutub alates 2027. aastast?
Muudatused on seotud niinimetatud Ecodesign-direktiiviga, mis määrab kindlaks miinimumnõuded kütteseadmete energiatõhususele ja keskkonnamõjule. Alates 2027. aastast peavad uued katlad saavutama vähemalt 115% kasuteguri ning tekitama vähem tahkeid osakesi.
Samal ajal rakendatakse ka hoonete energiatõhususe direktiivi, mille kohaselt ei tohi alates 2030. aastast uutes hoonetes enam paigaldada seadmeid, mida köetakse fossiilkütustega. Pelletite puhul see piirang ei kehti, sest tegemist on taastuva energiaallikaga.
Puitpelletid toodetakse tootmisjääkidest – saepurust, koorest ja muudest biomassijäätmetest, mis laguneksid looduses ise ning paiskaksid õhku sama palju süsihappegaasi. Seetõttu peetakse pelletikütet kliimaneutraalseks.
Kaasaegsed pelletikatlad suudavad märkimisväärselt vähendada tahkete osakeste ja lämmastikoksiidide emissioone, mistõttu vastavad need ka väga rangetele keskkonnanõuetele. Tänu sellele jätkuvad biomassi jaoks erinevad toetusmeetmed, näiteks programm “Puhas õhk”, mis pakub rahastust vanade katelde väljavahetamiseks.
Kohalikud piirangud, mitte “Brüsseli keeld”
Mõned linnad on õhukvaliteedi parandamiseks otsustanud ise kehtestada piiranguid tahkekütuste kasutamisele, sealhulgas pelletitele. Näiteks Krakówis kehtib täielik tahkekütuse keeld, sõltumata kasutatava katla klassist.
Sellised otsused on aga kohalike omavalitsuste algatus, mitte Euroopa Liidu poliitika. ELi tasandil kehtivad biomassile endiselt mitmed soodustused – näiteks on see vabastatud saastekvootide ostmise kohustusest uue ETS 2 süsteemi raames. See näitab, et Brüssel ei soovi biomassi energiasektorist välja tõrjuda.
Uued standardid kui uus võimalus
Katelde tootjad ja küttelahendusi pakkuvad ettevõtted peavad kohandama oma tooted kõrgemate tehniliste nõuetega. See tähendab täiendavaid investeeringuid tehnoloogiasse ja sertifitseerimisse, kuid loob ühtlasi võimaluse arenenud ja ökonoomsemate lahenduste väljatöötamiseks.
Tarbijad võidavad seeläbi kahekordselt: nad saavad tõhusama kütteseadme ning pikas plaanis madalamad küttearved ja puhtama õhu.
Euroopa Liit ei plaani keelata ei pelleteid ega pelletikatlaid. Uued nõuded hakkavad kehtima vaid neile seadmetele, mis toodetakse pärast 2027. aastat; olemasolevate küttelahenduste puhul ei muutu tarbija jaoks midagi.
Puitpelletid jäävad keskkonnasõbralikuks, taastuvaks ja kliimaneutraalseks kütuseks, mida toetatakse nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil ka edaspidi.
